• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,36%5 994,32
  • DOW 300,69%44 032,61
  • Nasdaq −0,15%19 241,36
  • FTSE 100−0,88%8 068,77
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,7
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,36%5 994,32
  • DOW 300,69%44 032,61
  • Nasdaq −0,15%19 241,36
  • FTSE 100−0,88%8 068,77
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,7
  • 11.07.08, 19:39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mutli: keskkonnasõbralik ühistransport ei ole riigi prioriteet

Vabariigi valitsus muutis „Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava” ning jättis järjekordselt välja ühistranspordi arenguga seotud projektid.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välisprojektide hindamiskomisjon jättis juba kevadel hindamata kümme Tallinna linnavalitsuse poolt esitatud välisraha taotluse projekti, mille hulgas olulisemaks on ühistranspordi arenguga seotud projektid, teatas linnavalitsus.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava eelistusnimekirjast projekti “Tallinna tramm” ning „15 madalapõhjalise liigendtrolli hankimine” väljajätmine suur hoop ühistranspordiliikluse arendamisele Tallinnas.
„Pole raske ette näha, et elanikkonna transpordivajaduste rahuldamisel kasvab lähiajal märgatavalt ühistranspordi osatähtsus, kuna kütusehindade tõus sunnib üha rohkem eraautode kasutajaid otsustama linnaliikluses ühistranspordi kasuks. Seda silmas pidades peaks nii riiklikul kui kohalike omavalitsuste tasandil olema kõige prioriteetsemaks suunaks ühistranspordi arendamine, mis looks kättesaadavad liikumisvõimalused nii keskmise kui väikese sissetulekuga inimestele.
Ühistranspordi keskseks struktuuriks suurlinnades on rööbastransport, eriti elektertransport kui kõige ökonoomsem ja keskkonnsõbralikum ning suure veovõimega ühistranspordiliik. Viimase 15 - 20 aasta jooksul on enamikes Euroopa suuremates linnades pöördutud trammivõrgu taaskasutuselevõtu ja laiendamise juurde, kus reisijate teenindamine toimub mugavate kaasaegsete trammidega.
Valitsuse otsus mitte toetada ühistranspordi arengut Tallinnas on kahetsusväärne ja lükkab oluliste liiklusküsimuste lahendamist edasi ning muudab lahendused tulevikus veelgi kallimaks,” lisas Mutli. „Eriti raske on mõista valitsuse otsust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi selle aasta 19. märtsi kirja valguses Tallinna linnapeale, kus hindamiskomisjon soovitab Tallinna linnal “”Tallinna trammi” projekti uuringutega jätkata, kuna keskkonnasõbralik ühistransport on riigi prioriteet.”

Seotud lood

Uudised
  • 31.10.07, 08:11
Ühistransport vajab meeldivamaid inimesi
Pärast mitmeaastast vaheaega olen olude sunnil viimased kaks kuud kasutanud aktiivselt ühistransporti.
Uudised
  • 22.03.07, 09:56
Ühistransporti kasutas 2006. aastal 2% rohkem inimesi
Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2006. aastal 214,2 miljonit sõitjat, varasema aastaga võrreldes suurenes sõitjate arv 2%, teatas Statistikaamet.
Uudised
  • 28.11.07, 13:06
Jaanuarist kallineb Tallinnas ühistransport
Alates 1.jaanuarist 2008 tõstab Tallinna linnavalitsus ühistranspordi sõidutalongi hindu. Täispilet hakkab maksma 12 krooni ja sooduspilet 6 krooni.
Uudised
  • 31.01.07, 17:44
Tallinn plaanib ühistransporti panna tasuta WiFi
Tallinn plaanib linna ühissõidukitesse paigaldada tasuta traadita interneti levi ehk WiFi seadmed.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele