Transiidi Assotsiatsioonil valmis
memorandum, mis näeb isegi rõõmsat tulevikku mustades toonides.
Nn positiivse stsenaariumi kohaselt kukub transiitvedude maht kuni viiendiku võrra, negatiivse puhul aga kuni 60-65 protsendi võrra. Sel puhul võib kaotada töö kuni 5000 inimest, kirjutas Eesti Ekspress.
Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee juhid ennustavad oma firmade tulude kahanemist vastavalt kuni 200 miljoni krooni ja 360 miljoni krooni võrra aastas. Ainuüksi mais jääb sadamal saamata tulu kuni 40 miljonit krooni ja raudteel kuni 80 miljonit.
Mai keskpaigaks on selge, kas ja millises osas on Eestisse kavandatud kaubavood suunatud mujale või on kaup ootele pandud.
Mida kauem kauba mittelaadimine kestab, seda keerukam on transiidivoo Eestisse tagasi pööramine.
Suurärimees Endel Siff ütles Ekspressile, et Eesti majandus on tõsise rünnaku all. "Ootan valitsuselt sama resoluutset ja jõulist käitumist Eesti majandushuvide kaitsmisel, nagu rakendati pronkssõduri teisaldamisel," märkis ta.
Seotud lood
Praegu ei ole selge, kui palju lähevad
Eesti Raudteele Venemaa sanktsioonid maksma, kuid olukorra jätkumisel rohkem kui
nädal on Eesti Raudtee sunnitud saatma osa töötajaid puhkusele.
Riik ei ole Eesti Raudtee majandustegevuse
toetamiseks riigieelarvest kordagi raha eraldanud, ka praegustes olukorras, kui
veod on vähenenud, ei plaani riik seda teha.
Pingestunud Eesti-Vene suhted mõjutavad
pärssivalt ka Lääne-Viru ärimeestele, kuid näiteks Kunda sadam lõikab sellest
kasu ja on tööga lausa üle koormatud.
Rahvusvahelisel transiidikonverentsil
Transestonia ei saadud üle ega ümber Eesti-Vene suhetest, kuid leiti, et
emotsioonide lahtudes taastub peaaegu et endine olukord, konteinerveod aga
kasvavad.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.