Sotsiaalreklaamiga kipub paljudel olema
tunne, et ainus võimalus sõnum õigesse kohta kohale viia on šokk. Sestap on ka
suur osa sotsiaalreklaame pisarakiskujad või okseleajajad.
"Võib-olla mängib siin rolli ka reklaamiinimeste soov end välja elada. Sageli ei taha reklaamijad mõistetamatutel põhjustel oma kampaanias isegi negatiivseid sõnu "ei" või "pole" kasutada. Mis iganes on põhjuseks, tagajärg on paljude vankumatu usk sellesse, et sotsiaalreklaam peab mängima just nimelt hirmu-, süü- ja kahjutunde nootidel," märkis tänases Äripäevas reklaamiagentuuri Kala Ruudus loovjuht Kent Raju.
Seda rõõmustavam on tema sõnul näha hoopis julgelt positiivse välimusega HIVi ennetuskampaaniat. "Just seesama roosa auhinnamäng, mis telerist, tänavailt ja internetist lõbusal toonil endaga tutvuma kutsub. Stilistika on pildis ja tekstides aga ometi väga peenelt välja mängitud. Tekstid on kirjutatud vabas ning vaheldusrikkas vormis. Hoolimata näivast särast, on kampaania taga midagi nii tõsist, et selle ütlemine lõbusal häälel silma pilgutades omamoodi peletavaks muutub. Ja veelgi tõsisemalt mõtlema paneb," lisas ta.
Raju sõnul tasuks selle kampaania järel uuring teha ja võrrelda seda mõne varasemaga. Tulemused võiksid tema arvates Eesti sotsiaalreklaami maastikku muuta küll.