Valitsuse ettepanek kõigi aktsiiside tõstmiseks euronõuetele vastavaks alates 1. jaanuarist 2008 euroraha käibelevõtu tagamiseks aastal 2011 on toonud esile hulgaliselt kriitikat ettevõtjatelt. Miks ühiskonna progressiivse poole hulka loetavad ettevõtjad on siis nüüd nii tagurlikel seisukohtadel ega poolda eurole ülemineku jaoks vältimatult vajalikku majanduspoliitikat? Kas ettevõtjad ei taha euroraha või on hoopis koalitsioonierakonnad kaotanud reaalsustaju?
Kaubandus-Tööstuskoda kritiseeris valitsuse kava ennaktempos oluliste energiakandjate aktsiisimaksude tõstmisel: kodumaist tootjat ei tohi täiendavate koormistega seada naaberriikidega võrreldes halvemasse olukorda. Maksumaksjate Liit väidab, et aktsiisitõusust tingitud kütuse ja energia kallinemine mõjub kõige valusamalt väikese sissetulekuga inimestele. Liit viitab maksumaksjate üldisele pahameelele.
Palkade kiire tõus on õõnestanud meie ekspordisektori konkurentsivõimet. Kiirkorras läbiviidav aktsiisitõus vähendaks täiendavalt Eesti majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Muuhulgas suureneks maksebilansi jooksevkonto puudujääk, pikemas perspektiivis üldine elatustase langeks.
Näide. Kõrge õlleaktsiis vähendaks Eesti turismisfääri konkurentsivõimet võrreldes Läti ja Leeduga: Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on 56 protsendil juhtudest turistide Eestisse tuleku põhjus odav ja kvaliteetne alkohol. Aktsiisikava suunab need turistid edaspidi Lätti, Leetu või mujale. Eesti kaotab olulist kandepinda ühes meie perspektiivses majandusharus, turismis. Mööda ei saa vaadata ka kiirest aktsiisitõusust tingitud tõenäolisest varimajanduse osakaalu kasvust, mis on samuti konkurentsivõimet vähendav tegur. Eesti vajab tugevat majanduspoliitikat, mida rõhutas ka hiljuti Eestit külastanud Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon oma järelduses. Majanduspoliitika peab aga olema kujundatud ja ellu viidud vastutustundega ja -võimeliselt. Valitsuse läbimõtlemata aktsiisitõus seda aga ei ole.
Eesti majanduse positiivseid väljavaateid ohustavad täna suur laenukoormus, ülekuumenemine, pinged Venemaaga, teravate muutuste oht kinnisvaraturul. Valitsuse arvates tundub sellest kõigest veel vähe olevat.
Me kõik ootame Eesti majanduse struktuuri muutust, et odavate kulude eeliselt ümber orienteeruda teadmistel põhinevale majandusele. Me kõik paneme oma lootused sellele, et ettevõtjad suudavad vajalikud muutused läbi viia, ja võimalikult kiiresti. See peab aset leidma 2007 ja 2008 või muidu oleme nii regionaalses kui ka globaalses konkurentsis lootusetult rongilt maha jäänud ning meil ei maksa unistada rikaste riikide hulka jõudmisest.
Ettevõtjatelt eeldab kohandumine uute oludega suuri väljaminekuid. Samas peab majandusedu hoida lubanud valitsus vajalikuks lüüa ettevõtjaid aktsiisiga neile kõige raskemal ja otsustavamal hetkel. Siin ongi põhjus, miks majandusringkonnad nii üksmeelselt aktsiiside tõstmise vastu on ja seda vaatamata sellele, milliseid hädapäraseid õigustusi valitsuses rahva uinutamiseks esitab.
Majanduses ei toimu asjad nii, et aasta alguses arendame välja turismisektori, paari kuu pärast teeme korda põllumajanduse ja enne jõule lahendame transiidiprobleemi. Protsessid on pidevad ja teineteisest sõltuvad. Lisaks on ilmselt jõutud tõdemuseni, et õhukese riigiga ei ole võimalik teha kõike seda, mida koalitsioonilepinguga rahvale lubatud on.
Seotud lood
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.