Väldi ala- ja ülekindlustust

Kahjukindlustuse üks oluline põhimõte on, et üldjuhul ei ole kindlustusandja kohustatud hüvitama rohkem, kui on tegelik kahju suurus. Olulised mõisted on kindlustussumma (summa, mille piires kuulub hüvitamisele kahju) ning kindlustusväärtus (kindlustatud eseme tegelikuks taastamiseks kuluv summa, millest on maha arvestatud amortisatsioon). Lepingutes on enamasti ära märgitud üksnes kindlustussumma, samas mõjutab hüvitise suurust ka kindlustusväärtus.

Ideaalne oleks, kui kindlustussumma võrduks kindlustusväärtusega, vastasel juhul tekib kas üle- või alakindlustus. Ülekindlustusega on tegemist juhul, kui kindlustussumma on suurem kui kindlustusväärtus. Nt on eseme kindlustussumma 200 000 krooni, aga eseme väärtus üksnes 150 000, siis ei ole kindlustusandja kohustatud hüvitama rohkem kui 150 000 kr. Alakindlustusega on tegemist siis, kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus: hüvitamisele kuulub summa, mis vastab kindlustussumma suhtele kindlustusväärtusesse. Alakindlustuse korral on hüvitamisele kuuluv summa alati väiksem kindlustussummast.

Kui pärast tormi esitatakse 2 000 000 kr peale kindlustatud ehitise kahjustumisel kindlustusandjale 500 000kroonine nõue, kuid ehitise tegelik väärtus on 2 500 000 kr ning omavastutuse suurus 10 000 kr, kuulub hüvitamisele 390 000 kr (500 000 x 2 000 000 / 2 500 000 - 10 000 = 390 000). Kui ei oleks tegu alakindlustusega, kuuluks omavastutuse tõttu hüvitamisele 490 000 krooni.

Kindlustusväärtus muutub ajas, kuna kindlustatud ese võib amortiseeruda või, vastupidi, kallineda. Seega tuleks kindlustusväärtuse muutumisel muuta ka kindlustussummat, et vältida ala- või ülekindlustust. Ehitiste kindlustamisel tuleks lisaks arvestada, et ehitise väärtus ei võrdu kogu kinnistu väärtusega. Nt kui konkreetse maja ehitamiseks kulub 2 000 000 kr, siis ei ole kindlustushüvitise suuruse kujunemisel vahet, kas maja asub Tallinnas kinnistul koguväärtusega 5 000 000 kr või kinnistul Keilas koguväärtusega 3 500 000, ikkagi võetakse kindlustusväärtusena arvesse 2 000 000 kr.

Kindlustuslepingus võib leppida kokku tegelikust kindlustusväärtusest erinevas kindlustusväärtuses juhul, kui kokkuleppeline kindlustusväärtus ei erine oluliselt tegelikust (nt hüvitamisele kuulub auto uusväärtus). Erikokkulepe peab alati sisalduma lepingu tingimustes või nähtuma poliisilt, vastasel juhul arvestatakse hüvitis välja üldiste kahjukindlustuse põhimõtete järgi.