Ministeerium ennustab majanduskasvu veel suuremat aeglustumist

Eesti majanduskasv oli jätkuvalt üks kiiremaid Euroopa Liidus, teatas rahandusministeerium. Olemasolevate andmete järgi kasvas Eestist kiiremini vaid Läti majandus, mille kasv ulatus esimeses kvartalis 11,2 protsendini. Euroopa Liidu majandus tervikuna kasvas 3,2 protsenti.

2006. aasta aktiivne eratarbimine sai esimeses kvartalis veelgi hoogu juurde, saavutades viimase 14 aasta kõrgeima reaalse aastase kasvutempo – 18,3 protsenti. Tööpuuduse vähenemine tõstis reaalpalga kasvu esimeses kvartalis 14,2 protsendini, kuid isegi koos hõive 1,9-protsendilise lisandumisega ei seleta see kogu eratarbimise kasvu. Osa tarbimise kasvust oli ilmselt seotud nii 2006. aasta teises pooles tehtud soodsate kinnisvaratehingute kui laenuraha kasutamisega. Uute tarbimislaenude maht peaaegu kahekordistus esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Märkimisväärses koguses tarbiti mullusega võrreldes rohkem riideid ja jalanõusid ning vaba ajaga seotud kaupu ja teenuseid, samuti toiduaineid.

Investeerimisaktiivsus aeglustus esimeses kvartalis veidi ilmselt kinnisvarasektorisse tehtud kapitalipaigustuste arvelt. Kinnisvarasektori panuse vähenemine tulenes pankade jäigemast krediidipoliitikast ning intressimäärade tõusust. Samas toetavad investeeringuid endiselt tugev nõudlus nii sise- kui välisturul, tööjõupuudus ja tööjõukulude kiire kasv. Investeeringute kasv toetus aasta esimesel kolmel kuul peamiselt ettevõtete kapitalipaigutustele, väikese panuse andsid ka valitsemissektor ja kodumajapidamised.

Ekspordi panus majanduskasvu oli 2007. aasta esimeses kvartalis tagasihoidlik tänu mineraalse kütuse ja elektroonika väljaveo kasvu aeglustumisele. Impordi kasv ületas tugeva sisenõudluse püsimise tõttu ekspordi kasvu üle kahe korra.

Kõige olulisema panuse majanduskasvu andis töötlev tööstus, mille kasvutempo kiirenemist toetasid püsivalt tugev sisenõudlus ning ekspordi kasv. Teenindussektori lisandväärtus kasvas esimeses kvartalis 10,7 protsenti. Enim mõjutasid lisandväärtuse kasvu hulgi- ja jaemüük; finantsvahendus; veondus, laondus ja side; kinnisvara, rentimine ja äritegevus ning ehitus, mis andsid 74,8 protsenti kogu lisandväärtuse juurdekasvust.

Kaubanduse kasvu toetasid hulgi- ja jaemüügi käibe kasv ning keti - ja autokaubanduse paranenud tootlikkus. Finantsvahenduse kasvu taga on jätkuvalt aktiivne laenu- ja liisingutegevus. Veonduse, laonduse ja side kasvu põhjustasid transpordiettevõtete kaubavedudest saadud tulu suurenemine ning laomajanduse head majandustulemused. Kinnisvara ja muu äritegevuse kasvutempo oli majanduse keskmisest aeglasem, kuna müügitulude kasv aeglustus nii kinnisvarasektoris kui muus äritegevuses. Samal ajal suurenes märgatavalt ehituse panus majanduskasvu: ehitusturu kasv kiirenes ning ehitusfirmade tulud ja kasumlikkus suurenesid.

Majanduskasv peaks teises kvartalis veelgi aeglustuma. Sellele viitavad ehitustellimuste portfelli mahu vähenemine, kaubandus- ja teenindusettevõtete madalamad müügiprognoosid ning tarbijate veidi vähenenud optimism. Majanduskasvu toetab jätkuvalt eelkõige sisenõudlus. Agregeeritud tarbimine jooksvate sissetulekutega peaaegu samas mahus on võimalik tänu inimeste kõikide aegade kõrgeimale hinnangule oma pere praeguse ja lähima aasta majandusliku olukorra kohta. See viitab tarbimisbuumi püsimisele vähemalt lähiajal.