Unepuudus viib majanduse kriisi

Odava tööjõuga maad, näiteks Hiina, on seadnud Lääne surve alla - pidevalt tuleb olla innovaatiline.

Oxfordi ülikooli kronobioloogia professor Russell Foster teatas eelmisel nädalal Suurbritannias teadusfestivalil peetud ettekandes, et unetusest põhjustatud zombistumise tagajärjeks võivad olla suured majandusraskused, kirjutas Daily Telegraph.

Kui oleks võimalik, kulutaks inimene unele rohkem tunde kui ükskõik millele muule. Professor Fosteri sõnul on unepuuduse sümptomiteks on näiteks kaalukasv, ärrituvus, hallutsinatsioonid ja masendus.

Lähiajal suudavad inimesed püsida üleval 24 tundi järjest, seda isegi ilma kofeiini ja amfetamiini tarvitamata, ütles Foster. Sõjaväelaste kasutuses on juba ravim nimega modafinil, mis suudab hoida inimese ärkvel päevi.

Lühenenud uni kahjustab eeskätt neid ajumehhanisme, mis võimaldavad meil olla leidlikud.

"Arenenud tööstusriikides on märgata kahte tüüpi arenguid," ütles Foster. "Esiteks on tööle pühendatud aeg pikenenud ning teiseks on järjest rohkem levimas trend olla toimekas ööpäevaringselt."

"Teiseks on tootmise ülekolimine odavamatesse riikidesse tekitanud vajaduse olla aina rohkem innovaatiline ning leida probleemidele lahendusi." Kahjuks on une vähenemine ning vajadus olla innovaatiline karjuvas vastuolus.

Teadlaste hinnangul magasid inimesed möödunud sajandi algul rohkem kui üheksa tundi. Kuuekümnendatel rohkem kui kaheksa. Tänaseks on tavaline magada umbes kuus tundi.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.