Aina suurem hulk inimesi on hädas unetusega
- teadlased hoiatavad, et vähene uni võib seada löögi alla moodsate lääneriikide
võime arendada välja uusi tehnoloogiaid.
Odava tööjõuga maad, näiteks Hiina, on seadnud Lääne surve alla - pidevalt tuleb olla innovaatiline.
Oxfordi ülikooli kronobioloogia professor Russell Foster teatas eelmisel nädalal Suurbritannias teadusfestivalil peetud ettekandes, et unetusest põhjustatud zombistumise tagajärjeks võivad olla suured majandusraskused, kirjutas Daily Telegraph.
Kui oleks võimalik, kulutaks inimene unele rohkem tunde kui ükskõik millele muule. Professor Fosteri sõnul on unepuuduse sümptomiteks on näiteks kaalukasv, ärrituvus, hallutsinatsioonid ja masendus.
Lähiajal suudavad inimesed püsida üleval 24 tundi järjest, seda isegi ilma kofeiini ja amfetamiini tarvitamata, ütles Foster. Sõjaväelaste kasutuses on juba ravim nimega modafinil, mis suudab hoida inimese ärkvel päevi.
Lühenenud uni kahjustab eeskätt neid ajumehhanisme, mis võimaldavad meil olla leidlikud.
"Arenenud tööstusriikides on märgata kahte tüüpi arenguid," ütles Foster. "Esiteks on tööle pühendatud aeg pikenenud ning teiseks on järjest rohkem levimas trend olla toimekas ööpäevaringselt."
"Teiseks on tootmise ülekolimine odavamatesse riikidesse tekitanud vajaduse olla aina rohkem innovaatiline ning leida probleemidele lahendusi." Kahjuks on une vähenemine ning vajadus olla innovaatiline karjuvas vastuolus.
Teadlaste hinnangul magasid inimesed möödunud sajandi algul rohkem kui üheksa tundi. Kuuekümnendatel rohkem kui kaheksa. Tänaseks on tavaline magada umbes kuus tundi.
Loe ka teisi
Novaatori uudiseid.
Seotud lood
Unepuudus kahekordistab südamehaigusse
suremise riski, liigne magamine aga üldist surmariski, leidsid Briti
teadlased.
Viimasel nädalal eelistasid Novaatori
lugejad järgmisi lugusid:
Töötajate ja teenindajate nädalavahetuste
jooksul kogunenud "unedefitsiit" maksab Suurbritaania majandusele 2,8 miljardit
krooni aastas.
Enne magamajäämist mobiiltelefoniga
rääkimine pole üldse hea mõte, selgus värskest uuringust. Uinumiseks kuluv
aeg võib pärast kõnet pikeneda kuni kaks korda.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.