Unepuudus kahekordistab südamehaigusse
suremise riski, liigne magamine aga üldist surmariski, leidsid Briti
teadlased.
Warwicki ülikooli ja Londoni University College'i teadlased avastasid, et inimesi, kes olid kärpinud oma uneaega seitsmelt tunnilt viiele, ohustas 1,7 korda kõrgem üldine surmarisk ning kaks korda suurem südamehaigusse suremise risk.
Inimesed, kes põõnavad öösel üle kaheksa tunni, on samuti ohus: neid ähvardab kaks korda suurem surmarisk, kusjuures surma põhjuseks pole tavaliselt südamehaigus.
Warwicki ülikooli arstiteaduskonna professor Francesco Cappuccio jälgis 10 308 avalikus teenistuses töötava inimese uneharjumuste mõju nende tervisele aastail 1985-1988 ning võttis nendega, kes olid elus, uuesti kontakti 1992-1993. 2004. aastal vaatles ta uurimisrühma hulgas suremust ning võrdles neid inimeste uneharjumuste kohta kogutud andmetega.
Arvesse võeti ka muud faktorid: vanus, sugu, perekonnaseis, ametikoht, suitsetamine, kehaline koormus, alkoholitarbimine, inimese hinnang oma tervise kohta, kehamassiindeks, vererõhk, kolesteroolitase ning teadaolevad haigused.
Cappuccio sõnul on teada, et napp uneaeg tõstab ülekaalulisuse, kõrge vererõhu ja diabeediriski. Samas pole selge, miks palju magamine samuti surmajuhtude arvu suurendab. Mõnede põhjustena tõi professor välja depressiooni, madala sotsiaalse staatuse ning vähi.
"Seitse tundi und öö jooksul on tervisele optimaalne ning uneaja vähendamine võib kaasa tuua haigusi," lisas ta.
Seotud lood
Warwicki ülikooli arstiteaduskonnas tehtud
uurimusest selgus, et naiste tervis kannatab unepuuduse tagajärjel rohkem kui
meeste tervis.
Aina suurem hulk inimesi on hädas unetusega
- teadlased hoiatavad, et vähene uni võib seada löögi alla moodsate lääneriikide
võime arendada välja uusi tehnoloogiaid.
Arizona ülikooli teadlaste poolt läbi
viidud rottide aju uuringud on näidanud, kuidas toimub värskete sündmuste
salvestamine pikaajalisse mällu. See toimub magades, mil aju "mängib"
päevasündmusi korduvalt kiirendatult läbi, kirjutas Eesti geenikeskus Nature
vahendusel.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.