Võrreldes eelmise aasta esimese viie kuuga
tõusis selle aasta alguses kollektiivselt koondatute arv veidi enam kui
viiendiku võrra. Töötukassa arvates on üheks põhjuseks tööjõu kallinemine.
Kui 2006. aasta esimesel viiel kuul maksis töötukassa kollektiivse koondamise hüvitist 527 inimesele, siis sel aastal 638 inimesele, teatas amet.
Kollektiivselt koondatute arvu kasvu üheks põhjuseks on töötukassa hinnangul tööjõu kallinemisest tingitud konkurentsivõime langus tooteturul.
Kõige sagedamini on sel aastal kollektiivse koondamise tagajärjel töö kaotanud tekstiili-, puidu- ja mööblitööstusettevõtete töötajad: 27% kollektiivselt koondatutest oli hõivatud puidu- või mööblitööstuses ning 25% tekstiilitööstuses. Puidu- ja mööblitööstuses põhjustab lisaks kiirele palgakasvule raskusi ka toormaterjali nappus.
Töötukassa andmetel lähikuudel kollektiivselt koondatute arvu kasv tõenäoliselt jätkub: oodata on mitmeid suurkoondamisi, ennekõike puidu- ja tekstiilitööstuses.
Seotud lood
ASi Marat juhatuse esimees Torfinn Losvik
ütles aripaev.ee-le, et nad sulgevad Tallinna tootmistsehhi Tulika tänaval
tehase ja seoses sellega kaotab töö 40 inimest.
Tööturuameti peadirektori Tiina
Ormissoni sõnul on vaatamata registreeritud töötute üldarvu vähenemisele
tööturul märgata koondatute arvu kasvu, mis toob turule kogemustega ja koheselt
valmis tööle asuma inimesi.
Inimestest tühjaksjooksmise parim näide on
Slovakkia, millest saaks üks maailma suuremaid autotootjaid, kui vaid leiduks
piisavalt tööjõudu, kes uusi sõidukeid kokku paneks, kirjutas Äripäev.
Scania busse valmistanud Tartu firma
Baltcoach lõpetab tootmise, koondades kümneid inimesi, sest omanikfirma Scania
Omni jäi nädala jooksul ilma 250 plaanitud tellimusest.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.