Urmas E Liivi dokumentaalfilm "Pronks-öö:
vene mäss Tallinnas" on kolumnist Mihkel Raua arvates pooli ei vali.
"Film viib iga masohhismi- ning lähiajaloohuvilise tagasi neisse Eesti Vabariiki väidetavalt pöördumatult muutnud päevadesse," kirjutas Raud Eesti Päevalehes.
Põhiliselt Kanal 2 uudislõikudest ning kohalolnute meenutustest koosnev film näitab nii hullupilgul oma vääramatut ainutõde kuulutavaid eestlastest natsionaliste kui ka arukalt tekkinud olukorra põhjuste ja muret tekitavate sündmuste üle juurdlevaid venelasi, rääkimata oma kodulinna lõhkumist ehmunult vaadanud eestlastest ja ajutisest "edust" tiivustunud poolemeelsetest venelastest.
Et valdav osa filmist on monteeritud kurikuulsatel öödel vaieldamatult operatiivseimalt tegutsenud Kanal 2 arhiivimaterjalidest, on "Pronksööd" Raua sõnul tõupuhtaks dokumentaalfilmiks ilmselt problemaatiline pidada, ja ega see polegi tegijate taotlus ilmselt olnud.
"Urmas E Liiv vaatleb oma filmis kommentaare jagavaid sümpaatseid politseinikke ja kohal viibinud tunnistajaid teatavalt professionaalselt distantsilt. Väga võimalik, et "oma tõde" on kogu sellest pronksiloost veel liiga vara otsida," tõdes Raud.
Seotud lood
Riik kulutas pronkssõduri
ümberpaigutamisele ja sellega kaasnenud rahutuste tagajärgede likvideerimisele
ligi 70 miljonit krooni, kuid sündmuste kaudset majanduslikku kahju tuleb
arvestada ilmselt sadades miljonites.
Eesti kaudu toimiv Venemaa ja Lääne
vaheline transiitkaubandus kahaneb pronksimässu tulemusel mullusega võrreldes
30–40 protsendi võrra, leiab kohalikke transiidihaisid koondav Transiidi
Assotsiatsiooni värske analüüs. Veomahuks jääb 25–30 miljonit tonni aastas.
Kanal 2 otsuse lasta dokumentaalfilm
"Pronksöö: vene mäss Tallinnas" välja DVD-plaatidel põhjuseks oli erakordne huvi
filmi vastu nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides.
Massirahutuste organiseerimist uuriv
kaitsepolitsei viis läinud neljapäeval tunnistuste andmiseks kaasa mitu Öise
Vahtkonna liiget. Nende hulgas olid ka Keskerakonda kuuluv Jelena Šeremet ja
Loksa linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Renata Järve.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.