Eurostati andmetel on Euroopa Liidus
kõrgeim miinimumpalk Luxembourgis, kus palk ületab vaeseimate ehk bulgaarlaste
oma 17 korda.
Euroopa statistikaga tegelev amet jagab riigid kolme gruppi.
Esimeses grupis on riigid, kus miinimumpalk jääb alla 300 euro kuus. Sinna kuuluvad Bulgaaria (miinimumpalk 92 eurot ehk 1440 krooni), Rumeenia (114 eurot ehk 1785 kr), Läti (172 eurot ehk 2694 kr), Leedu (174 eurot ehk 2725 kr), Slovakkia (217 eurot ehk 3398 kr), Eesti (230 eurot ehk 3600 kr), Poola (246 eurot ehk 3852 kr), Ungari (258 eurot ehk 4040 kr) ja Tšehhi (288 eurot ehk 4510 kr).
Teise gruppi kuuluvad riigid, kus miinimumpalk jääb 400 ja 700 euro vahele kuus: Portugal (470 eurot ehk 7360 kr), Sloveenia (522 eurot ehk 8175 kr), Malta (585 eurot ehk 9161 kr), Hispaania (666 eurot ehk 10 430 kr) ja Kreeka (668 eurot ehk 10 461 kr).
Kolmanda grupi moodustavad riigid, kus miinimumpalk algab 1200 eurost kuus: Prantsusmaa (1254 eurot ehk 19 638 kr), Belgia (1259 eurot ehk 19 716 kr), Holland (1301 eurot ehk 20 374 kr), Suurbritannia (1361 eurot 21 313 kr), Iirimaa (1403 eurot ehk 21 971 kr) ja Luxembourg (1570 eurot ehk 24 586 kr).
Osa ELi riikides ei ole miinimumpalka seadustes määratletud. Need riigid on Austria, Itaalia, Küpros, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani.
Seotud lood
Saksamaa valitsus arutab sel nädalal miinimumpalga kehtestamist enam idaeuroopa odavat tööjõudu kasutavates tööstusharudes, et tõkestada palgadumpingut.
Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker
kinnitas täna, et Eesti pääseb kunagi kindlasti eurotsooni. Tema sõnul võib euro
olla Eestis kasutusel juba uue visiidi ajal.
Alates laupäevast peab täiskasvanutele maksma vähemalt 5,05 naela tunnis 4.85 asemel, 18- kuni 21aastased peavad saama vähemalt 4,25 naela, kirjutab BBC.
Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker
leiab, et Eestit ei oota Nord Streamile merepõhja uurimisloast keeldumise pärast
ees probleemid.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.