Maamaja, suvila või vana talukoha soetamine
puhkuse veetmiseks kogub eestlaste hulgas iga aastaga aina rohkem populaarsust,
kirjutas Äripäevas Arco Vara kommunikatsiooniassistent Anu Võlma.
Tavapäraselt soovitakse suvekodu mitte kaugemale kui 100-120 kilomeetrit päriskodust. Pakkumises olevate maamajade krundid on üldjuhul suurusega ca 2-4 hektarit, mis on ka ostjatele sobiv, kuna suurema krundi hooldamine oleks juba liialt aega- ja vaevanõudev.
Krundi suurus ei olegi nii oluline, pigem hoopis see, et naaber liiga kaugel ei asuks. Soovitatav kaugus naabrist on ca 200-300 meetrit. Nii tagatakse ühelt poolt piisav privaatsus, teisalt aga naabri valvas pilk omandile.
Maamaja enda suuruse osas langeb klientide eelistus pigem väiksemale majale, kuna need on odavamad ning nende renoveerimine ja hooldamine lihtsam ja vähem kulukam.
Eestimaa eri paikades kõiguvad hinnad sõltuvalt asukohast, suurusest ja seisukorrast laial hinnaskaalal - alates 130 000 kroonist kuni mitme miljoni kroonini.
Läänemaal on aktiivseim turg linna lähiümbruses, Haapsalust ca 15 kilomeetri raadiuses, kus maa- ja talukohtade hinnad kõiguvad vahemikus 600 000-1 000 000 krooni. Taluhoonete hinnad mujal Haapsalu maakonnas sõltuvad eelkõige elamiseks kõlbulike pindade suurusest ja korrasolekust. Krundid, mis on ca 2 hektarit, rahuldavas seisukorras, merest või muust veekogust kaugemal kui 10 km, on pakkumises hinnaga 500 000-800 000 krooni. Veekogule lähemal asuvad kinnistud on mõnevõrra kallimad.
Pärnumaal on hinnaskaala samuti väga lai - elamis- ja kasutamiskõlbmatute hoonetega kinnistute hinnad on 150 000- 500 000 krooni. Keskmises või heas korras hoonetega maakodu eest küsitakse 500 000-1 000 000 krooni ning väga heas seisukorras kinnistu puhul 1-1,8 miljonit krooni.
Saare maakonnas ületab nõudlus maakodude osas selgelt pakkumise ning seetõttu on ka hinnad viimase paari aastaga mitmekordistunud. Talukoht, mille veel paar aastat tagasi võis soetada ca 200 000 krooniga, maksab tänaseks ca 600 000 krooni.
Seotud lood
Inimeste huvi suvilate vastu on viimasel
ajal tuntavalt suurenenud – ühelt poolt aitab sellele kaasa üldine majanduskasv,
teiselt poolt väärtustatakse üha enam kvaliteetset puhkust ja privaatsust.
Kultuurilehe Sirp peatoimetaja avaldas oma
lehe veergudel arvamust, et elumaja hind peaks võrduma ühe inimese ühe tööaasta
palgaga.
Soome suvilate hinnad on viimase aastaga kasvanud 12 protsendi võrra ja
ulatuvad nüüd keskmiselt 2,5 miljoni krooni piirimaile, Saaremaal ei pruugi aga
rannalähedalt sellise hinnaga suvemaja endale leida.
Maamajade tänavuaastane osturalli on
alanud. Nimelt tekib igal kevadel hulgal linlastel idee, et kindlasti on tarvis
osta endale maakodu või talukoht.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.