EML tervitab valitsuse otsust muuta
tulumaksuseadust ja luua füüsilisest isikust investoritele süsteem, mis
võimaldaks väärtpaberitulusid maksuvabalt reinvesteerida. Samas on EML
veendunud, et vastavad seadusemuudatused peavad kehtima hakkama juba 2008.
aastal.
6. juuli Äripäeva artiklis “Väikeinvestorite elu muutub tulusamaks” tituleeris rahandusminister härra Padar rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonda järgmiselt: “rahandusministeeriumi lugupeetud kolmas korrus, kus on vaieldamatult eesti maksupoliitika kompetents”.
EML on seisukohal, et kui ministri hinnang vastab tõele, siis ei tohiks rahandusministeeriumi lugupeetud kolmandal korrusel võtta rohkem aega kui kaks nädalat, et kirjutada kokku eelnõu, täpsustada detaile ja sulgeda “uksed” võimalikele maksupetturitele, mida rahandusminister pidas eelnõu koostamisel oluliseks. Meenutades, kuidas toimus praegu kehtiva tulumaksuseaduse ettevalmistamine ja menetlemine 1999. aastal, võrreldes töömahtusid ning arvestades vahepeal toimunud kompetentsi arengut, on praeguses situatsioonis aega lausa terve igavik.
Kui rahandusministeeriumi oma maja kompetentsist peaks siiski mingil põhjusel väheseks jääma, siis EML arvates ei oleks suur patt kaasata Eesti arengule olulise ja maksumaksjatele väga vajaliku eelnõu koostamise juurde ka spetsialiste väljapoolt.
Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Liit ühendab üle 2500 liikme.
Seotud lood
Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis ütles,
et kuna liidul on piisavalt liikmeid ja raha, ei pea nad poliitikute arvamusest
sõltuma ega n-ö sponsorite ülesandeid täitma.
Harju maakohus mõistis 2007. aasta septembris kirjastus Avita eksjuhi Ly Aunaste ja kirjastuse endise raamatupidaja Enno Lepvaltsi 14,2 miljoni krooni suuruses maksupettuses süüdi ja karistas neid reaalse vangistusega. (Artiklit on täiendatud 21.06.2018, täpsem info loo lõpus).
13 numbrist kombinatsioon tootepakendil ei
ütle tavatarbijale enamasti midagi, kirjutab Ärileht.
Maksu- ja tolliamet teatas 26. juulil, et
42 000 inimesel on maamaksuvõlg kokku 26 miljoni krooni suuruses summas.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.