Vaher püüab lahendada Venemaale kadunud miljonite saladust

Detsembris 1991 külmutati Moskvas VEBi kontodel asunud kahe kommertspanga, UBB ja Põhja-Eesti Aktsiapanga klientide raha. Nagu hiljem on selgunud, kadus Moskvasse justnagu külmutatud 67 miljonist dollarist 1993.-2001. aastal 47 miljonit dollarit (ümmarguselt 700 mln krooni). Seda ajal, mil keskpank on avalikkusele väitnud, et rahale ligipääs puudub, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Kui Ken-Marti Vaher töötas 2005. a justiitsministrina, nõudis ta Eesti Pangalt VEBi kohta käivaid dokumente. Neid ta aga ei saanud. Eesti Panga tollane president Vahur Kraft vastas üldsõnaliselt, et kahjunõuded on tänaseks aegunud.

Vaheri arvates olnuks loogiline, kui UBB ja Põhja-Eesti Aktsiapank lastuks seoses suutmatusega oma klientidele raha välja maksta pankrotti. Eesti Pank eesotsas Siim Kallasega valis aga teise tee, küttes üles lootust, et riik kompenseerib kaotuse. Seda pole tänaseni juhtunud. VEB ise tegutseb Venemaal jätkuvalt, ja kujutab endast suurt ja tugevat panka.

VEBis kadunud raha lõputuna näiv saaga on tänaseks jõudnud järjega ringkonnakohtusse, kus AS Akke, AS Saare Kalur ja AS A.O. Imbi on seoses soovimatusega kahjud hüvitada kohtusse kaevanud Eesti Vabariigi valitsuse.

Ettevõtjad on nõutud. Näiteks Vambola Kolbakovile jääb sügavalt arusaamatuks, kuidas sai nõue VEBi vastu ära aeguda, kui Eesti Panga juurde loodi kahjude korvamiseks tänaseks pillid kotti pandud VEB-fond. Tegemist on justkui olukorraga, kus su arvelt pangas kaob raha ja selle peale vastatakse, et raha aegus ära.

Kolbakov pole vaatamata kõigele siiski optimismi kaotanud. Tema hinnangul on kinni külmunud raha puhul tegemist väga hea investeeringuga: "Mul on aega oodata küll. Kus mujal mul raha hoidmise eest aastas 6% intressi makstaks?" Kolbakovi ettevõtte algnõue moodustab 3,29 mln dollarit.