Balti riikides on aastatel 2002-2006
toimunud ekspordi ja impordi kiire kasv, kuid samal ajal on oluliselt suurenenud
ka väliskaubanduse puudujääk, teatas statistikaamet.
Eesti eksport on viimase viie aasta jooksul kasvanud 2,1 korda ning Läti ja Leedu oma kaks korda. Import on samal ajal Eestis ja Lätis kasvanud 2,1 korda ning Leedus 1,9 korda. Kui impordi kasvutempo on olnud kiire ka 2006. aastal, siis ekspordis on toimunud mõningane kasvu aeglustumine, mis on avaldanud negatiivset mõju väliskaubanduse bilansile. Väliskaubanduse puudujääk on viimase viie aasta jooksul kasvanud Eestis 2,1 korda, Lätis 2,3 ja Leedus 1,7.
Eurostati andmetel oli Balti riikide ekspordikäive 2006. aastal 373 miljardit krooni, millest Leedu osatähtsus oli 47%, Eesti 32% ning Läti 21%. Kogu Euroopa Liidu (EL 25) ekspordist moodustas Balti riikide ekspordikäive siiski vaid marginaalse 0,7%.
Eesti eksport eraldivõetuna moodustas 0,2% Euroopa Liidu ekspordist, edestades selle näitajaga vaid Lätit, Maltat ja Küprost. Võrdluseks võib mainida, et kõige suurema osatähtsuse andis 2006. aastal Euroopa Liidu ekspordist Saksamaa (24,5%) ning Eesti põhjanaabri Soome osatähtsus oli 1,7%.
Balti riikide impordikäive oli 2006. aastal 549 miljardit krooni ning ka siin oli suurim osatähtsus Leedul (44%), järgnesid Eesti (30%) ning Läti (26%). Balti riikide import moodustas 0,9% kogu Euroopa Liidu impordist ning Eesti osatähtsus oli sellest 0,3%.
Seotud lood
Eesti väliskaubanduse käive oli 2007. aasta
novembris esialgsetel andmetel ligi 27,1 miljardit krooni, teatas
statistikaamet.
Eesti kaubavahetuse puudujääk oli juulis
3,4 miljardit krooni, olles vähenenud nii eelmise aasta juuliga kui ka tänavu
juuniga võrreldes.
Eesti kaubaimport ületas novembris eksporti
4,1 miljardi krooniga, mis tähendab väliskaubanduse puudujäägi kasvu 2005. aasta
sama ajaga võrreldes 32,2%.
Käesoleva aasta II kvartalis toimunud
sisenõudluse kasvu aeglustumisega kaasnes ka Eesti välistasakaalu mõningane
paranemine. Jooksevkonto defitsiidi peamise allika, kaupade konto puudujääk
ulatus 9,7 miljardi kroonini.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.