Käesoleva aasta II kvartalis toimunud
sisenõudluse kasvu aeglustumisega kaasnes ka Eesti välistasakaalu mõningane
paranemine. Jooksevkonto defitsiidi peamise allika, kaupade konto puudujääk
ulatus 9,7 miljardi kroonini.
See oli samas suurusjärgus eelmise kvartali ning eelmise aasta II kvartali negatiivse saldoga ning moodustas 16% sama kvartali SKPst, teatas Eesti Pank.
Kaupade väljavedu kasvas mõlema võrdlusperioodiga võrreldes sisseveost kiiremini. Eksport oli 32,9 miljardit ja import 42,6 miljardit krooni, suurenedes 2006. aasta II kvartaliga võrreldes vastavalt 6% ja 5%.
Peamise väliskaubanduspartneri Euroopa Liidu osa Eesti kaubavahetuses kasvas pisut, hõlmates 68% kaupade väljaveost ning 76% sisseveost. Suurimad ekspordipartnerid olid Soome, Rootsi, Läti, Venemaa ja USA, impordipartnerid aga Soome, Saksamaa, Venemaa, Rootsi ja Läti.
Teenuste konto ülejääk suurenes aastataguse perioodiga võrreldes viiendiku võrra, moodustades 4,4 miljardit krooni. Nii teenuste müük kui ka ost kasvasid aastaga enam-vähem võrdses tempos (18-19%).
Aprillisündmuste mõjul vähenes kauba- ja reisijateveo eksport raudteed ning maanteed mööda. Samas suurenes nimetatud veoliikide muude veo- ja abiteenuste eksport, mille tulemusena nende teenuste ülejääk jäi enam-vähem eelmise kvartali tasemele.
Tulukonto puudujääk suurenes poole võrra ja moodustas 4 miljardit krooni. Eesti residentide välismaal teenitud tulu kasvas 15% ning mitteresidentide Eestis teenitud tulu ligi kolmandiku võrra, ulatudes vastavalt 4 ja 7,9 miljardi kroonini. Residentide poolt välismaal teenitud tulust oli pisut alla kolmandiku tööjõutulu, mis aastaga mõnevõrra vähenes, ning ülejäänu investeerimistulu.
Seotud lood
Balti riikides on aastatel 2002-2006
toimunud ekspordi ja impordi kiire kasv, kuid samal ajal on oluliselt suurenenud
ka väliskaubanduse puudujääk, teatas statistikaamet.
Väliskaubanduse bilansi puudujääk suurenes
eelmise aasta märtsi 3,7 miljardilt kroonilt tänavu märtsis 4,2 miljardi
kroonini, teatas statistikaamet.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.