Eesti väliskaubanduse käive oli 2007. aasta
novembris esialgsetel andmetel ligi 27,1 miljardit krooni, teatas
statistikaamet.
Kaubavahetuse puudujääk oli 3,6 miljardit krooni ja puudujääk vähenes nii 2006. aasta novembriga kui ka 2007. aasta oktoobriga võrreldes.
Kaubavahetuse käive suurenes 2006. aasta novembriga võrreldes 6%, kuid vähenes 2007. aasta oktoobriga võrreldes 2%.
Novembris oli kogu kaubavahetusest eksport 11,7 miljardit krooni (43%) ja import 15,3 miljardit krooni (57%). Võrreldes 2006. aasta novembriga suurenes kaupade eksport 12% ning import 2%.
Väliskaubanduse puudujääk vähenes. 2006. aasta novembris oli see 4,5 miljardit krooni ja 2007. aasta oktoobris 3,9 miljardit krooni.
Novembris moodustas eksport Euroopa Liidu (EL 27)b riikidesse 70% ja SRÜ riikidesse 13% kogu kaupade ekspordist (aasta varem olid need näitajad vastavalt 68% ja 13%). Peamised sihtriigid olid Soome (19% kogu ekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (10%).
Novembris hõlmas import Euroopa Liidu (EL 27) riikidest 80% ja SRÜ riikidest 12% kogu kaupade impordist (aasta varem olid need näitajad vastavalt 77% ja 14%). Kõige rohkem kaupa veeti sisse Soomest (15% kogu impordist), Saksamaalt (13%) ning Rootsist (12%).
Kaupade ekspordis suurenes 2006. aasta novembriga võrreldes peamiselt põllumajandussaaduste ja toidukaupade (485 miljoni krooni võrra), mineraalsete toodete (320 miljoni krooni võrra), transpordivahendite (226 miljoni krooni võrra), mitmesuguste tööstustoodete (174 miljoni krooni võrra) ning puidu ja puittoodete (151 miljoni krooni võrra) eksport. Samal ajal vähenes kõige enam masinate ja seadmete eksport (225 miljoni krooni võrra).
Seotud lood
Juulikuine kaubandusbilansi paranemine osutus
valdavas osas näiliseks, sest tulenes suunda muutnud naftarongidest ning
eksporttoodangu kallinemisest.
Balti riikides on aastatel 2002-2006
toimunud ekspordi ja impordi kiire kasv, kuid samal ajal on oluliselt suurenenud
ka väliskaubanduse puudujääk, teatas statistikaamet.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.