Väliskaubanduse bilansi puudujääk suurenes
eelmise aasta märtsi 3,7 miljardilt kroonilt tänavu märtsis 4,2 miljardi
kroonini, teatas statistikaamet.
Kaubavahetuse käive suurenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 1 protsent ja tänavuse veebruariga võrreldes 12 protsenti.
Märtsis hõlmas eksport kogu kaubavahetusest 10,3 miljardit krooni (41 protsenti) ja import 14,9 miljardit krooni (59 protsenti).
Kaupade eksport vähenes 2006. aasta märtsiga võrreldes 3 protsenti ja suurenes tänavu veebruariga võrreldes 7 protsenti.
Kaupade import suurenes mullu märtsiga võrreldes 4 protsenti ja tänavuse veebruariga võrreldes 16 protsenti.
Märtsis hõlmas eksport Euroopa Liidu riikidesse 69 protsenti ja SRÜ riikidesse 13 protsenti kogu kaupade ekspordist (eelmise aasta märtsis olid need näitajad vastavalt 69 ja 10 protsenti).
Peamised sihtriigid olid Soome (18 protsenti kogu ekspordist), Rootsi (13 protsenti) ja Läti (11 protsenti).
Import Euroopa Liidu riikidest hõlmas 75 ja SRÜ riikidest 17 protsenti kogu kaupade impordist (eelmise aasta märtsis vastavalt 73 ja 16 protsenti).
Kõige rohkem kaupa veeti sisse Soomest (17 protsenti kogu impordist), Venemaalt (14 protsenti) ning Saksamaalt (12 protsenti).
Kaupade ekspordis suurenes eelmise aasta märtsiga võrreldes peamiselt põllumajandus¬saaduste ja toidukaupade (290 miljoni krooni võrra), metalli ja metalltoodete (237 miljoni krooni võrra), puidu ja puittoodete (152 miljoni krooni võrra), keemiatööstuse tooraine ja toodete (128 miljoni krooni võrra) ning paberi ja pabertoodete (125 miljoni krooni võrra) eksport.
Samal ajal vähenes märkimisväärselt masinate ja seadmete (974 miljoni krooni võrra) ning mineraalsete toodete (439 miljoni krooni võrra) eksport.
Kaupade impordis suurenes eelmise aasta märtsiga võrreldes kõige enam transpordivahendite (543 miljoni krooni võrra), metalli ja metalltoodete (365 miljoni krooni võrra), puidu ja puittoodete (165 miljoni krooni võrra) ning kummi- ja plasttoodete (155 miljoni krooni võrra) import.
Samal ajal vähenes masinate ja seadmete (1 miljardi krooni võrra) ning mineraalsete toodete (138 miljoni krooni võrra) import.
Seotud lood
Eesti kaubavahetuse puudujääk oli juulis
3,4 miljardit krooni, olles vähenenud nii eelmise aasta juuliga kui ka tänavu
juuniga võrreldes.
Käesoleva aasta II kvartalis toimunud
sisenõudluse kasvu aeglustumisega kaasnes ka Eesti välistasakaalu mõningane
paranemine. Jooksevkonto defitsiidi peamise allika, kaupade konto puudujääk
ulatus 9,7 miljardi kroonini.
Balti riikides on aastatel 2002-2006
toimunud ekspordi ja impordi kiire kasv, kuid samal ajal on oluliselt suurenenud
ka väliskaubanduse puudujääk, teatas statistikaamet.
Eesti kaubavahetuse käive oli 2007. aasta
mais esialgsetel andmetel 27,2 miljardit krooni, suurenedes võrreldes eelmise
aasta maiga 11% ja tänavu aprilliga 7%.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.