Kuhu ja kuidas osta kodu?

Internetis ja trükimeedias on kinnisvarapakkumisi rohkem kui kunagi varem, liiga suur valik teeb aga otsustamise enamasti ainult raskemaks.

Möödas peaks olema aeg, kui elamise soetamine uues majas oli eesmärk omaette. Sõltuvalt pereliikmete soovist ja võimalustest soovitaksin enne otsuse tegemist hoolega mõelda, kas paremini sobib korter-, rida- või eramaja.

Mõelgem, mis tüüpi ja milliste vajadustega inimesed olete ja kas teile on sobilik pigem ühiskondlik eluviis või eelistate suuremat privaatsust. Analüüsige erinevate kodude tulevasi ülalpidamiskulusid (küttevorm, suurus, üldised kulud jne).

Kui optimaalne valik on ikkagi korter, kas siis kesklinnas või hoopis linnakärast eemal roheluses?

Sellisel juhul kaaluge, kas endisele põllumaale ehitatud kortermajad asuvad ikka sellises miljööväärtuslikus keskkonnas, nagu tegelikult soovisite.

Õnneks võib praegu leida turult ka kõrghaljastatud piirkondadesse valminud väikesi kortermaju, mis on tõeline alternatiiv rida-, paaris- ja miks mitte isegi eramajadele. Kulud on eramajaga võrreldes väiksemad ning maja ümber asuv krunt õnnestub ühiste jõududega korras hoida.

Kortermajadest ongi praegu kõige hinnatumad mõnusa keskkonnaga väikesed korterelamud. Seitsme kuni kümne koduga väikekortermajades on naabreid just niipalju, et suuta oma maja elanikud meelde jätta ning ära tunda.

Silmas tasub pidada, et naabritevaheline kontakt tekib kuni 20 korteriga elamutes, kus pole rohkem kui kaks trepikoda.

Mida väiksem on majas elavate inimeste arv, seda suurem on ka tõenäosus, et väärtustatakse ja hoitakse heas korras oma ühist vara, sealhulgas trepikoda, välisfassaadi ja keldrit.

Väiksema kortermaja eelis on ka see, et naabrivalve tekib iseenesest. Paljudel väiksematel kortermajadel on piisavalt suur õueala, kus lastel on hea mängida ning täiskasvanutel grillõhtuid pidada, pealegi on ka autot oma maja sisehoovi alati palju mõnusam ning turvalisem parkida.

Kuna praegu õnnestub valida üsna suure arvu pakkumiste vahel, on muu hulgas kasulik tähelepanu pöörata ka maja välimusele. Olgu korter nii kaunilt kujundatud kui tahes, esmamulje kodust tekib siiski maja välisilmest.

Kui kunagi peaks tekkima soov korterit müüa, on maja omapära ja stiil eduka müügi üheks aluseks. Igavate paneelkarpide ajad on mööda saamas, nn uued Lasna-, Musta- ja Õismäed hakkavad oma võlu kaotama.

Reaalsus on, et karpmajade kortereid tuleb turule märksa rohkem, kui neid osta soovitakse, ning praegu nõutakse siiski enamat kui lihtsalt uut maja.

Kui maja asukoht ning välisilme üle vaadatud, tuleks läbi mõelda, kas tubade planeering on sobilik ja kas rõdud-terrassid on olemas.

Vähetähtis pole seegi, kas autole parkimiskohta leidub ning kas keldri kasutamise eest tuleb eraldi maksta. Oluline on ka see, kas majahoov on aiaga piiratud, kas sealkandis liigub ühistransport, kas lähikonnas on olemas kauplus, lasteaed, kool ning ega need juba üle pole koormatud.

Ees ootab omapäraste ja hästi planeeritud korter-, rida- ja eramajade aeg, mille asukoht on hoolikalt valitud ja läbimõeldud. Üha suuremat rolli mängib asukoha, kvaliteedi ja planeeringu kooskõla ning neist asjaoludest saavadki edaspidi olulisemad kinnisvara hinnakujundajad.