• OMX Baltic−0,16%271,48
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn−0,06%1 731,57
  • OMX Vilnius0,03%1 064,69
  • S&P 500−1,11%5 970,84
  • DOW 30−0,77%42 992,21
  • Nasdaq −1,49%19 722,03
  • FTSE 1000,16%8 149,78
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110
  • OMX Baltic−0,16%271,48
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn−0,06%1 731,57
  • OMX Vilnius0,03%1 064,69
  • S&P 500−1,11%5 970,84
  • DOW 30−0,77%42 992,21
  • Nasdaq −1,49%19 722,03
  • FTSE 1000,16%8 149,78
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110
  • 26.07.07, 13:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium: maikuus kiirenes ekspordi kasv

Maikuus toimusid väliskaubanduses positiivsed muutused. Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas eksport 2006. aasta sama kuuga võrreldes 10,2%, selle aasta aprillist oli ekspordi maht 12,6% võrra suurem.
Siiski jäi ekspordi aastane kasv veel ühe protsendipunkti võrra madalamaks impordi kasvutempost (kasv 11,2%). Samas eelmise kuuga võrreldes kasvas import vaid 3,8%, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Ekspordi kasvu kiirenemisest tulenevalt kahanes kaubavahetuse bilansi puudujääk mais nelja miljardi kroonini, mis oli aprillikuu näitajast 15% võrra väiksem, kuid aastatagusest perioodist samas suurusjärgus kõrgem.
Ekspordi kasvu toetasid kõik suurema osatähtsusega kaubarühmad välja arvatud masinad ja seadmed, mille väljavedu oli endiselt eelmise aasta tasemest madalam (-12%). Positiivse näitajana võib siiski nimetada seda, et aprillikuuga võrreldes kasvas masinate ja seadmete eksport 12%. Peale mitmekuist langust suurenes aastases võrdluses taas mineraalsete toodete väljavedu (kasv 13%), eelmisest kuust oli nende eksport isegi kolmandiku võrra kõrgem. Oluliselt aeglustus valmistoidukaupade ja jookide ekspordi aastakasv, kuid jäi endiselt kõrgele tasemele (+40%). Kasvu pidurdumist mõjutas Venemaa-suunalise ekspordi vähenemine võrreldes aprilliga, samas suutsid Eesti tootjad suurendada nimetatud kaupade eksporti teistesse riikidesse. Kokku kahanes maikuus eksport Venemaale võrreldes aprilliga vaid 4%, aastaga kasvas eksport sinna aga veerandi võrra.
Maikuus oli jätkuvalt langustrendis masinate ja seadmete import. Ühelt poolt aitab see vähendada kaubavahetuse puudujääki, samas kuuluvad sinna kaubagruppi ka paljude eksportkaupade valmistamiseks kasutatavad osad ja pooltooted, mille sisseveo vähenemine mõjutab oluliselt eksporti. Mineraalsete kütuste sissevedu on viimasel ajal olnud suhteliselt ebastabiilne, maikuus oli nende import veidi suurem kui aprillis, aastatagusega võrreldes toimus väike langus. Jätkus puidu ja puittoodete impordi kasvutempo kiirenemine (kasv 67%), millest kolmandiku andis aga hinnakasv. Kiirelt kasvas ka transpordivahendite import (kasv 40%), see tulenes nõudluse suurenemisest eelkõige siseturul. Ekspordi kasv nende osas jäi oluliselt madalamaks. Kolmandiku võrra kasvas metallide ja metalltoodete sissevedu, seda mõjutas samuti märgatavalt metallide hindade tõus.
Juunis jätkub prognooside kohaselt kaubavahetuse mahtude kasv. Suhete jahenemine Venemaaga pole kaubavahetuse arengule olulist mõju avaldanud, seda näitasid ka maikuu ekspordi näitajad. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt juunis küsitletud ettevõtetest oli juba 28%-l (mais 24%-l) rohkem eksporttellimusi ja 57%-l ettevõtetest jäid eksporttellimused tavapärasele tasemele, mistõttu ootuste saldo oli kõrgem võrreldes 2007. aasta teiste kuudega.

Seotud lood

Uudised
  • 26.07.07, 10:47
Mais lahkus Eestist vähem raha kui aprillis
Eesti kaubavahetuse käive oli 2007. aasta mais esialgsetel andmetel 27,2 miljardit krooni, suurenedes võrreldes eelmise aasta maiga 11% ja tänavu aprilliga 7%.
Uudised
  • 26.07.07, 10:53
Eksport Venemaale on vähenenud 4%
Mais vähenes kaubavahetus Venemaaga võrreldes aprilliga 8%, teatas statistikaamet.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 16:38
Tehnoloogia puudumine ei heiduta, lennujaam võttis ambitsioonika eesmärgi
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele