Maikuus toimusid väliskaubanduses
positiivsed muutused. Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas eksport 2006.
aasta sama kuuga võrreldes 10,2%, selle aasta aprillist oli ekspordi maht 12,6%
võrra suurem.
Siiski jäi ekspordi aastane kasv veel ühe protsendipunkti võrra madalamaks impordi kasvutempost (kasv 11,2%). Samas eelmise kuuga võrreldes kasvas import vaid 3,8%, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Ekspordi kasvu kiirenemisest tulenevalt kahanes kaubavahetuse bilansi puudujääk mais nelja miljardi kroonini, mis oli aprillikuu näitajast 15% võrra väiksem, kuid aastatagusest perioodist samas suurusjärgus kõrgem.
Ekspordi kasvu toetasid kõik suurema osatähtsusega kaubarühmad välja arvatud masinad ja seadmed, mille väljavedu oli endiselt eelmise aasta tasemest madalam (-12%). Positiivse näitajana võib siiski nimetada seda, et aprillikuuga võrreldes kasvas masinate ja seadmete eksport 12%. Peale mitmekuist langust suurenes aastases võrdluses taas mineraalsete toodete väljavedu (kasv 13%), eelmisest kuust oli nende eksport isegi kolmandiku võrra kõrgem. Oluliselt aeglustus valmistoidukaupade ja jookide ekspordi aastakasv, kuid jäi endiselt kõrgele tasemele (+40%). Kasvu pidurdumist mõjutas Venemaa-suunalise ekspordi vähenemine võrreldes aprilliga, samas suutsid Eesti tootjad suurendada nimetatud kaupade eksporti teistesse riikidesse. Kokku kahanes maikuus eksport Venemaale võrreldes aprilliga vaid 4%, aastaga kasvas eksport sinna aga veerandi võrra.
Maikuus oli jätkuvalt langustrendis masinate ja seadmete import. Ühelt poolt aitab see vähendada kaubavahetuse puudujääki, samas kuuluvad sinna kaubagruppi ka paljude eksportkaupade valmistamiseks kasutatavad osad ja pooltooted, mille sisseveo vähenemine mõjutab oluliselt eksporti. Mineraalsete kütuste sissevedu on viimasel ajal olnud suhteliselt ebastabiilne, maikuus oli nende import veidi suurem kui aprillis, aastatagusega võrreldes toimus väike langus. Jätkus puidu ja puittoodete impordi kasvutempo kiirenemine (kasv 67%), millest kolmandiku andis aga hinnakasv. Kiirelt kasvas ka transpordivahendite import (kasv 40%), see tulenes nõudluse suurenemisest eelkõige siseturul. Ekspordi kasv nende osas jäi oluliselt madalamaks. Kolmandiku võrra kasvas metallide ja metalltoodete sissevedu, seda mõjutas samuti märgatavalt metallide hindade tõus.
Juunis jätkub prognooside kohaselt kaubavahetuse mahtude kasv. Suhete jahenemine Venemaaga pole kaubavahetuse arengule olulist mõju avaldanud, seda näitasid ka maikuu ekspordi näitajad. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt juunis küsitletud ettevõtetest oli juba 28%-l (mais 24%-l) rohkem eksporttellimusi ja 57%-l ettevõtetest jäid eksporttellimused tavapärasele tasemele, mistõttu ootuste saldo oli kõrgem võrreldes 2007. aasta teiste kuudega.
Seotud lood
Eesti kaubavahetuse käive oli 2007. aasta
mais esialgsetel andmetel 27,2 miljardit krooni, suurenedes võrreldes eelmise
aasta maiga 11% ja tänavu aprilliga 7%.
Mais vähenes kaubavahetus Venemaaga
võrreldes aprilliga 8%, teatas statistikaamet.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.