Välisarstid ei taha pärast ulatuslikku
palgatõusu enam Võrru Lõuna-Eesti haiglasse tööle tulla, kuna koduhaiglas on
niivõrd mugav.
Räpina, Põlva ja Valga väikehaiglad aga sõltuvad välisarstidest vähem ja tööjõupuuduse tekkimise üle ei kurda, kirjutas Eesti Päevaleht.
Väikeseid maakonnahaiglaid võib ees oodata tõsine tööjõukriis, kuna pärast palgatõusu soovib üha vähem arste ja õdesid seal käia lisa teenimas. Arvestades aina süvenevat arstide puudust, oleksid just väikesed maakonnahaiglad need, kes jäävad esimesena meedikuteta.
Lõuna-Eesti haigla peaarst Rein Kermes kinnitas, et olukord läheb üha keerulisemaks - üha vähem arste soovib haiglasse tööle tulla. Nimelt on seni ligi 2/3 anestesioloogidest ja naistearstidest käinud Võrru tööle Tartust. Et aga arstide palgad on tõusnud, siis on vähenenud nende vajadus otsida mujalt juurde lisatööd. "See on ka mõistetav: kui palk tõuseb ja pere elab sellest ära, siis enam lisatööd juurde ei otsita," ütles Kermes ajalehele.
Põlva haigla tegevdirektor Koit Jostov ütles LõunaLehele, et Põlvast küll ükski arst palgatõusust lähtuvalt lahkunud pole. Tartu haiglatest käib Põlvasse tööle umbes 5 valvearsti, kes omavahel jagavad 2-3 ametikohta ning neist pole keegi lahkumissoovist teatanud. Tartusse või Soome siirdumisest pole teatanud ka umbes 30 Põlva kohalikku arsti - väikelinna haiglas püsima motiveeris neid tõenäoliselt suuresti just ka seal ligi kolmandiku võrra tõusnud palk.
Seotud lood
Malaisia politsei on arreteerinud mehe, kes
oli hambaarstina praktiseerinud 29 aastat, ilma et tal oleks olnud
meedikuharidust.
Ühendkuningriigi keskmine palk on maist
juulini kasvanud oodatust enam, kuna töötuse määr langes veelgi.
Kuigi Eesti arstid teavad HIV-st ja aidsist
rohkem kui tavainimesed, on neil samasugune stereotüüpne ettekujutus aidsi
põdevast inimesest nagu teiste ametite esindajatel.
Lätimaal Ogres kuulutasid meedikud surnuks
minestanud invaliidi, viga tuli ilmsiks, kui ''kadunuke'' surnukuuri töötajate
käte vahel liigutama hakkas.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.