Siseminister Jüri Pihl selgitas intervjuus,
miks anti kaitsepolitseile uurida valdavalt Keskerakonna võimu all olevate
linnade korruptsioonijuhtumid.
"Leidsime, et valiku võiks teha omavalitsuse eelarve järgi. Ainult Kohtla-Järve ja Jõhvi puhul mängisid rolli ka muud mõjurid, sest seal on asjad omavahel nii läbi põimunud, et mõlemad otsustati anda kapo alluvusse. See küsimus on just viimastel aastatel üles kerkinud, sest kohalike omavalitsuste eelarvevahendid on läinud tunduvalt suuremaks," märkis Pihl.
"Aga samas tugevdame korruptsioonivastases võitluses kriminaalpolitseid ja tavalist politseid. Me tahaksime luua prefektuuridesse üksused, kes tegelevad raskete, korruptiivsete ja majanduskuritegudega. Neile lisandub keskkriminaalpolitsei, kes tegeleb suuremate juhtumitega. Niisiis ei tähenda see, et kapo saab kuus omavalitsust ja teistes jääb olukord samaks," kommenteeris Pihl küsimust, miks anti kapole uurida korruptsioon just Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Jõhvis, kuigi koalitsioonilepingus oli öeldud, et antakse suuremad linnad ja vallad.
"Kohalik omavalitsus on samuti selline teema, kus loeb ka eelnev kogemus. Kapol on lihtsalt see kogemus ja rohkem võimalusi olemas. Aga me tahame ka teisi – nii keskkriminaalpolitseid kui ka prefektuure – järele tõmmata," kommenteeris Pihl küsimust, kas kuue linna kapole andmine tähendab seda, et keskkriminaalpolitsei ei saanud korruptsiooni uurimisega hakkama.
Seotud lood
Oma ametiaega hoogsalt mitmete
reformiplaanidega alustanud siseminister Jüri Pihl on välja tulnud uue kavaga,
mille kohaselt võib lähiajal tunduvalt väheneda kriminaalpolitseinike hulk.
Siseminister Jüri Pihli sõnul vajab
kaitsepolitseiamet eri tööülesannete läbipõimumise tõttu kiiret reformi, mis on
vajalik ka selleks, et Eesti saaks liituda Schengeni viisaruumiga 2008.
jaanuaris.
Siseminister Jüri Pihl lükkas ümber
kihutamise tõttu lubadeta jäänud Keskpartei liidri Edgar Savisaare väite, et too
sai tavapärasest palju rangema karistuse, kirjutas postimees.ee.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.