Eesti on imepärane riik, kus ajakirjanduses
miljoniautode ja luksuslike hobidega uhkeldavad rikkurid saavad näidata oma
sissetulekuid tibatillukestena. Ja kohus usub neid.
Viimase suvega on kohtule oma äärmises kitsikuses elamise edukalt selgeks teinud nii Lääne-Virumaa suurima ärimehe Oleg Grossi poeg Georg Gross kui ka mõlemad perekonnad Sõnajalad, kirjutas Äripäev.
Veel mõni aeg tagasi teati Rakveres ainult ühte Hummerit, mis kuulus Oleg Grossile, kuid millega sõitis sama palju tema poeg Georg Gross. Paar aastat tagasi soovinud Oleg Gross poega Ameerikasse ülikooli saata, kuid viimane ei soovinud minna. Muide, ainuüksi semester korralikus Ameerika ülikoolis maksab vähemalt paarsada tuhat krooni.
Suure tõenäosusega Grossi äride pärija, 36 miljoni kroonise osakapitaliga aktsiaseltsi OG Elektra nõukogu liige Georg Gross lööb aga kõik korralikud maksumaksjaid pahviks. Nimelt peab Viru maakohtu kohtunik Heli Väinaste Georg Grossile määratavat 36 900 krooni suurust rahalist karistust liiga suureks, põhjendades seda mehe mulluse väikese sissetulekuga.
Eelmisel aastal oli Georg Grossi ametlik tulu pärast tulumaksu tasumist 53 000 krooni. Muide, Eesti mõistes arvestataval tasemel rallit sõitev Georg Gross on Äriregistri andmetel peale OG Elektra nõukogu liikmeks olemise ka OG Elektra Tootmise ja ajalehte Kuulutaja välja andva AveC Kirjastuse ASi nõukogu liige. Mehele kuuluvad ka mõni aasta tagasi soetatud hüpoteegivaba korter Tallinna kesklinnas ning ligikaudu kolmkümmend hektarit maad Lääne-Virumaal.
Teine asi on perekondade Sõnajalgadega, kes kahe pere peale suudavad säästa kõigest 40 krooni kuus. Neli töötavat Sõnajalga teenivad igaüks kuus kätte 6000-7000 krooni. Seetõttu vabastas Tallinna ringkonnakohtunik Ulvi Loonurm Sõnajalad neilt 13 miljonit krooni välja mõistnud kohtuotsuse vaidlustamiseks 200 000kroonise riigilõivu tasumisest.
Olgu säästmisega kuidas on, kuid veel pronksiöö sündmuste ajal esines Kanal 2 Reporteri erisaates Viivi Sõnajalg, kurtes, et nende vanalinna korteris oli raske rahutuste ajal elada. Kinnistusregister siiski Sõnajalgadele ühtki korterit vanalinnas ei omista.
Aktsiaseltsi Eesti Elekter (käive eelmisel aastal 5,76 mln, puhaskasum 1,52 mln) juhatuse esimees Andres Sõnajalg nentis, et meedia on nende juhtumit liiga palju kajastanud. Mehe sõnul pole kaudse vara seondamine juriidiliselt korrektne, kohtule on vaja esitada reaalseid sissetulekuid.
"Ettevõtjana tuleb teada, millal on aeg kulutada ja millal kokku hoida. Ma ei välista, et mul võiks olla tulevikus vara," lisab Sõnajalg.
Seotud lood
Ajal, mil Eesti majandus kosub ja
sissetulekud kasvavad, leiab üha enam noori ja vanu tee second hand poodidesse
ehk rahvakeeli kaltsukatesse, kust saab riideid mitu korda odavamalt kui
tavakaubandusest.
Ameerikas võib maksumaksja auditeeritavaks
sattuda ka juhuvalimis või - mis ehk vaeste prominentide kontekstis olulisim -
kaaskodanike kaebuste põhjal. Kui ameeriklane juba ekstravagantselt elab, siis
deklareerib ta ikka ka märkimisväärset tulu.
Maksukonsultant ja maksumaksjate liidu
aseesimees Olavi Kärsna ei mõista, miks kohtunikud lasevad sellisel
olukorral toimuda, kus ajakirjanduses miljoniautode ja luksuslike hobidega
uhkeldavad rikkurid saavad näidata oma sissetulekuid tibatillukestena.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.