Täna 30 aastat tagasi kaotas Tuneesia
immigrant Hamida Djandoubi Prantsusmaal Marseilles's viimase inimesena
giljotiinis pea.
Mees saadeti tapalavale, sest oli vägistanud ja mõrvanud oma tüdruksõbra kättemaksuks selle eest, et viimane oli teavitanud võime sellest, et mees sundis naist prostitutsioonile.
Kuigi giljotiini seostatakse eeskätt Suure Prantsuse revolutsiooniga, pole riistapuu üldse Prantsuse päritolu. Erinevaid seadmeid kasutati peade mahalõikamiseks mitmetes Euroopa riikides juba ammu enne seda, kui kuninganna Marie Antoinette ja Robespierre Pariisi kesklinnas toonasel Revolutsiooni (tänasel Concorde'i) väljakul pea kaotasid.
Täpsed arvud puuduvad, kuid hinnanguliselt kaotas revolutsiooni järel puhkenud terrorilaines aastail 1793 - 1794 Prantsusmaal pea 15 000 - 40 000 inimest.
Esimene dokumentaalne teade giljotiini kohta pärineb 1307. aastast. Iirimaal kasutati Neitsiks kutsutud riistapuud selleks, et õiglust jalule seada. 15. sajandist on teateid giljotiini kasutamise kohta Itaaliast ja Šveitsist. Keskajal oli protseduuri eesmärgiks põhjustada ohvrile lõpu eel võimalikult palju piina ja valu.
Prantsuse kuningas Louis XVI võttis giljotiini kasutusele inimlikku hukkamisvahendina. Peagi sai Louis XVI ise kaelal tunda, kui inimlik see vahend tegelikult oli.
Giljotiinist oli vaimustuses ka Hitler, seade oli kasutusel ka Saksamaal ning sõja järel ka Lääne-Saksamaal, mil seda meetodit kasutati viimast korda hukkamisel 1949. aastal.
Enne Djandoubi hukkamist oli giljotineerimine Prantsusmaal suure kriitikatulva all ning see kriitika sai veelgi hoogu, kui arstid teatasid, et Djandoubi pea oli kontaktne veel 30 sekundit pärast hukkamist.
Tähelepanekuid, et giljotineeritute pead püsisid ilma kehata elus, oli tehtud varemgi. 1905. aastal giljotineeritud Henri Languille vaatas tunnistajale otsa, kui see oli hüüdnud ta nime. Seda üsna tükk aega pärast seda, kui pea ja keha olid eraldatud.
Ametilikult keelas Prantsusmaa surmanuhtluse 1981. aastal. USAs pole giljotiini ametlikult kunagi kasutatud, kuid 1996. aastal pakkus Georgia osariigi kohtunik giljotiini asenduseks elektritoolile, et hukatute organeid saaks kasutada doonoritele siirdamiseks. Idee ei leidnud toetust.
Seotud lood
Üks kiiremaid ja valutumaid viise surra,
eeldusel, et timukas on kogenud, kirves terav ning hukatav püsib paigal.
Giljotiini leiutamisega seoses sai pea maha
raiumisest mõneks ajaks üks eelistatuimaid hukkamisviise. Enamikus riikides, kus
surmanuhtlus säilinud, on see hukkamisviis siiski tänapäevaks teiste meetoditega
asendatud.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.