• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 10.09.07, 12:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Täna ajaloos: Giljotiin lõikas viimase pea

Täna 30 aastat tagasi kaotas Tuneesia immigrant Hamida Djandoubi Prantsusmaal Marseilles's viimase inimesena giljotiinis pea.
Mees saadeti tapalavale, sest oli vägistanud ja mõrvanud oma tüdruksõbra kättemaksuks selle eest, et viimane oli teavitanud võime sellest, et mees sundis naist prostitutsioonile.
Kuigi giljotiini seostatakse eeskätt Suure Prantsuse revolutsiooniga, pole riistapuu üldse Prantsuse päritolu. Erinevaid seadmeid kasutati peade mahalõikamiseks mitmetes Euroopa riikides juba ammu enne seda, kui kuninganna Marie Antoinette ja Robespierre Pariisi kesklinnas toonasel Revolutsiooni (tänasel Concorde'i) väljakul pea kaotasid.
Täpsed arvud puuduvad, kuid hinnanguliselt kaotas revolutsiooni järel puhkenud terrorilaines aastail 1793 - 1794 Prantsusmaal pea 15 000 - 40 000 inimest.
Esimene dokumentaalne teade giljotiini kohta pärineb 1307. aastast. Iirimaal kasutati Neitsiks kutsutud riistapuud selleks, et õiglust jalule seada. 15. sajandist on teateid giljotiini kasutamise kohta Itaaliast ja Šveitsist. Keskajal oli protseduuri eesmärgiks põhjustada ohvrile lõpu eel võimalikult palju piina ja valu.
Prantsuse kuningas Louis XVI võttis giljotiini kasutusele inimlikku hukkamisvahendina. Peagi sai Louis XVI ise kaelal tunda, kui inimlik see vahend tegelikult oli.
Giljotiinist oli vaimustuses ka Hitler, seade oli kasutusel ka Saksamaal ning sõja järel ka Lääne-Saksamaal, mil seda meetodit kasutati viimast korda hukkamisel 1949. aastal.
Enne Djandoubi hukkamist oli giljotineerimine Prantsusmaal suure kriitikatulva all ning see kriitika sai veelgi hoogu, kui arstid teatasid, et Djandoubi pea oli kontaktne veel 30 sekundit pärast hukkamist.
Tähelepanekuid, et giljotineeritute pead püsisid ilma kehata elus, oli tehtud varemgi. 1905. aastal giljotineeritud Henri Languille vaatas tunnistajale otsa, kui see oli hüüdnud ta nime. Seda üsna tükk aega pärast seda, kui pea ja keha olid eraldatud.
Ametilikult keelas Prantsusmaa surmanuhtluse 1981. aastal. USAs pole giljotiini ametlikult kunagi kasutatud, kuid 1996. aastal pakkus Georgia osariigi kohtunik giljotiini asenduseks elektritoolile, et hukatute organeid saaks kasutada doonoritele siirdamiseks. Idee ei leidnud toetust.

Seotud lood

Uudised
  • 12.10.07, 17:52
Mis tunne on surra? V - pea maharaiumine
Üks kiiremaid ja valutumaid viise surra, eeldusel, et timukas on kogenud, kirves terav ning hukatav püsib paigal.
Uudised
  • 16.11.08, 22:22
Kümme müüti ajust: maha raiutud pea säilitab lühikeseks ajaks teadvuse
Giljotiini leiutamisega seoses sai pea maha raiumisest mõneks ajaks üks eelistatuimaid hukkamisviise. Enamikus riikides, kus surmanuhtlus säilinud, on see hukkamisviis siiski tänapäevaks teiste meetoditega asendatud.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele