Võimuliidu juhtpoliitikud andsid läinud
nädala valitsuse kabinetiistungil heakskiidu ettepanekule tõsta eelarvest
parlamendierakondadele makstavat summat praeguselt 60 miljonilt kroonilt 94
miljonile kroonile.
Idee suurendada tulevaks aastaks parteide toetusraha üle poole (56%) ringleb nüüd edasi riigikogu kuluaarides. Kogenud poliitikud teavad hästi, et tegu ei ole parlamendi prestiiži parandava ettevõtmisega, mistõttu on käsil laiema toetuspinna otsimine, kirjutas Postimees.
Erakonnaseaduse järgi jagatakse riigikassa miljonid parteide vahel ära riigikogu mandaatide arvu järgi: kui täiendavad 34 miljonit krooni jõuavad järgmisse riigieelarvesse, oleksid suuremad võitjad 31 kohaga Reformierakond ja 29 kohaga Keskerakond, kelle kaukasse voolab juba praegu kõige rohkem maksumaksja raha.
"Demokraatia on kallis, kuid koonerdamine on veel kallim," tsiteeris Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali kunagist Briti valitsusjuhti Winston S. Churchilli. Michali sõnul kerkis erakondadele antav toetus viimati 2004. aastal, kui tollase reformi käigus keelati ära ettevõtjate annetused.
Seotud lood
Riigikogu korruptsioonivastase seaduse
kohaldamise erikomisjonis oli täna arutuse all erakondade rahastamise
kontrollimehhanismide tõhustamine, teatas riigikogu pressitalitus.
Täna pidas õiguskantgsler Allar Jõks
riigikogu ees seitsmenda aastaettekande, milles rõhutas erakondade
rahastamist.
Kinnisvara- ja turvaärimees ning mitme
riigikogu erakonna suurtoetaja Urmas Sõõrumaa ütles aripaev.ee-le, et pooldab
mõtet eraldada riigieelarvest parlamendierakondadele lisaraha.
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste
Liidu (EMSL) hinnangul saaks valitsus kodanikuühiskonda arendada esmajoones
vabaühenduste, mitte erakondade rahastamist tõstes.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.