Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koalitsioon tahab parteide toetusraha tõsta 100 miljonile
Võimuliidu juhtpoliitikud andsid läinud
nädala valitsuse kabinetiistungil heakskiidu ettepanekule tõsta eelarvest
parlamendierakondadele makstavat summat praeguselt 60 miljonilt kroonilt 94
miljonile kroonile.
Idee suurendada tulevaks aastaks parteide toetusraha üle poole (56%) ringleb nüüd edasi riigikogu kuluaarides. Kogenud poliitikud teavad hästi, et tegu ei ole parlamendi prestiiži parandava ettevõtmisega, mistõttu on käsil laiema toetuspinna otsimine, kirjutas Postimees.
Erakonnaseaduse järgi jagatakse riigikassa miljonid parteide vahel ära riigikogu mandaatide arvu järgi: kui täiendavad 34 miljonit krooni jõuavad järgmisse riigieelarvesse, oleksid suuremad võitjad 31 kohaga Reformierakond ja 29 kohaga Keskerakond, kelle kaukasse voolab juba praegu kõige rohkem maksumaksja raha.
"Demokraatia on kallis, kuid koonerdamine on veel kallim," tsiteeris Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali kunagist Briti valitsusjuhti Winston S. Churchilli. Michali sõnul kerkis erakondadele antav toetus viimati 2004. aastal, kui tollase reformi käigus keelati ära ettevõtjate annetused.
Riigikogu korruptsioonivastase seaduse
kohaldamise erikomisjonis oli täna arutuse all erakondade rahastamise
kontrollimehhanismide tõhustamine, teatas riigikogu pressitalitus.
Kinnisvara- ja turvaärimees ning mitme
riigikogu erakonna suurtoetaja Urmas Sõõrumaa ütles aripaev.ee-le, et pooldab
mõtet eraldada riigieelarvest parlamendierakondadele lisaraha.
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste
Liidu (EMSL) hinnangul saaks valitsus kodanikuühiskonda arendada esmajoones
vabaühenduste, mitte erakondade rahastamist tõstes.