Isikuid, kes mõisteti süüdi enne
seadusemuudatuse jõustumist teistkordse vähem kui 1000kroonise pisivarguse eest,
ei ole vanglatel mingit õigust täna vanglast välja lasta, teatas
justiitsministeerium.
Isikul on juhul, kui seadusemuudatus on kergendanud talle mõistetud karistust, õigus esitada avaldus riigikohtule kohtuotsuse muutmiseks. Selle avalduse esitab süüdimõistetu oma advokaadi vahendusel.
Seega on ministeeriumi teatel kinnipeetavate ja nende kaitsjate otsustada, kas esitada teistmisavaldus või mitte.
Seadusemuudatus tehti kättesaadavaks ka kõigile kinnipeetavatele, samuti on neile vastavate küsimuste esitamisel antud selle kohta kirjalikke selgitusi. Maksejõuetuse korral on kinnipeetavatele tagatud tasuta advokaadi abi.
Nii ei vasta tõele tänases Eesti Päevalehes kohtunik Anne Ennoki poolt esitatud väide, nagu puuduks antud juhul kinnipeetavate vabastamise jaoks mehhanism või jäeti vastu vastu võtmata rakendusseadus.
Seotud lood
15. märtsist muutunud seadus annab
korduvate pisivarguste tõttu trellide taha sattunud inimestele vabaduse, paraku
võib selliseid pisipätte vanglates olla veel kümneid.
Odava tööjõuna tõid kinnipeetavad Eesti
vanglatööstusele eelmisel aastal pea 5 miljoni kroonise kasumi, kirjutas
Äripäev.
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.