Elisa kõne- ja internetikaardi segi ajanule
läks äpardus maksma üle 4000 krooni.
Kui Elisa klient Andi (nimi muudetud) sai tavapärase ligi 600kroonise telefoniarve asemel 4500kroonise, selgus, et mees oli segi ajanud oma täiesti ühtmoodi välimusega Elisa kõne- ja M-interneti SIM-kaardid ning arvates, et telefonis on internetikaart, surfas rahumeeli netis, kirjutas Päevaleht Online.
"Ma ei teadnudki, et ka kõnekaardiga saab netti minna," selgitab mees, miks ta ei osanud eksitust kahtlustadagi.
"Käisin klienditeeninduses uurimas ja mulle öeldi, et ma pole esimene, kes on kaardid segi ajanud," meenutab Andi. "Teenindaja ütles, et on olnud isegi 20 000-krooniseid arveid ja kõigil on tulnud need ära maksta."
Seotud lood
Eesti suuruselt teise kvaliteetoperaatori
Elisa käive kasvas 2007. aasta esimesel poolaastal 926 miljoni kroonini ning
kulumieelne ärikasum (EBTDA) 286 miljoni kroonini, teatas ettevõte.
Seoses eurodirektiivist tuleneva nõudega
ühtlustada kogu Euroopas välismaal sooritatud ja vastuvõetud kõnede maksumus,
muutuvad alates 30. augustist Elisa rändlusteenuse hinnad, teatas
firma.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.