Kui Soome ametkondadel paluti tänavu talvel
ennustada Saksa-Vene gaasitoru mõju Läänemere keskkonnale, ei olnud nad mustade
värvidega tagasihoidlikud.
Soome riigiasutuste, looduskaitseorganisatsioonide ja teadusinstitutsioonide vastustest Nord Streamile nähtub, millisena nägid põhjanaabrite asjatundjad gaasitoru mõju siis, kui see oli veel planeeritud kulgema 369 kilomeetri ulatuses läbi Soome majandusvööndi, kirjutas Postimees.
Üks tõsisemaid muresid puudutab toru paigaldamisel merepõhjast kaevandatavaid setteid. "Merepõhja süvendamine, kaevamine, täitmine ja tasandamine ning süvendamisest tekkivad setted mõjutavad negatiivselt mitte ainult kalapüüki, vaid ka kalavarusid," leidis Soome põllumajanduse ja metsanduse ministeerium.
Soome riiklik geoloogiauuringute keskus prognoosis, et toruehitusel tehtavad suuremahulised pinnase- ja ehitustööd muudavad merepõhja sedavõrd, et selle tagajärjel muutuvad ka merehoovused.
Kõige vaimukama ettekäände gaasitorust hoidumiseks esitas aga Soome muinsuskaitseamet teatades, et Soome majandusvööndisse kavandatud gaasitoru trassile jäänuks ette vähemalt kaks ajaloolise väärtusega laevavrakki: 19. sajandist pärinev tundmatu purjelaev ning 1893. aastal hukkunud Vene soomuslaev Russalka.
Seotud lood
Venemaa energiaminister Viktor Khristenko
süüdistas eile Brüsselis Eestit „jämeduses” ning ÜRO mereõiguse konventsiooni
rikkumises, kuna Eesti keeldus loa andmisest uuringuteks Läänemere gaasitoru
ehitamiseks, kirjutas The Financial Times.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.