Maailmas on sadu, et mitte öelda tuhandeid
nõuandeid, kuidas paremini oma ajupotentsiaali ära kasutada. Soovitustest käivad
alatasa läbi: treeni keha, söö tasakaalustatult ning tee erinevaid
mõtlemisharjutusi.
Siiski on vähe neid, kes nende nõuannete peale igal hommikul tund aega sörkida viitsiks, või hakkaks rohkelt kiudaineid ja omega-3 rasvhappeid sööma. Inimesed ei muuda oma eluviise isegi siis, kui neile öeldakse, et nad võivad surra infarkti.
Õnneks leidub lihtsamaid meetodeid neile, kes on piisavalt laisad selleks, et oma elu täiesti pea peale pöörata. Daniel Scocco, blogist Daily Blog Tips pakub välja järgmist:
1. Tõsta hiir teisele poole arvutit.
Nii lihtne see ongi. Vahetades ära käe, millega sa hiirt juhid, oled sunnitud kasutama teist kätt. See tugevdab vasaku ja parema ajupoolkera vahel närvirakkude ühendusi. Teaduslikult on leidnud kinnitust, et inimestel, kes kasutavad võrdselt mõlemat kätt, on ajupoolkerade vahel umbes 10 protsenti rohkem närvikiude.
Ideaalis võiks ju proovida teha kõiki tegevusi vaheldumisi mõlema käega. Tihti kukuvad aga mõned asjad teise käega väga kohmakalt välja. Pole just eriti meeldiv, kui nädal aega vasaku käega kohmaka hambaharjamise tagajärjeks on hambakivi.
Hiire ümberõppimine peaks olema võimalik. Esimesed paar päeva tundub see veider ning vahel tuleb hiir tagasi tõsta, kui töö nõuab intensiivset hiirekasutust. Pärast harjumist suudad sa hiirt võrdse eduga juhtida mõlema käega.
2. Sunni end mäletama
Vahel ei suuda sa meelde tuletada tuntud esineja nime, kes parajasti raadios laulab või siis ei tule meelde kunagise kursusekaaslase nimi, keda just tänaval teretasid. Mida sa teeksid sellises situatsioonis? Ehk üritaksid küsida mõnelt sõbralt abi ning hingata seejärel kergendatult: "Oh, muidugi!"
Kuid järgmine kord sellises olukorras sunni ennast see nimi meelde tuletama. Aju saab treenida samamoodi nagu lihaseid ning mida rohkem harjutad, seda tugevamaks see muutub.
Ära piirdu vaid nimedega. Kas sa helistad emale, et vanaonu telefon teada saada? Ära võta pliiatsit ja paberit appi - püüa number meelde jätta. Vaata telefoni klahve ning püüa leida peas süsteem, kuidas need numbrid järjest sisse lüüa.
Halvim, mis saab juhtuda on see, et pead helistama uuesti emale ja teist korda numbri küsima…
3. Mängi mõttemänge
Selleks ei pea minema matemaatikaolümpiaadile, et oma aju võimeid arendada. Isegi sudoku või ristsõnade lahendamine annab käegakatsutava efekti.
Siiski on oluline, et sa teeksid seda regulaarselt. Ürita sobitada selliseid mänge oma igapäeva. Näiteks võib ristsõnavihikut kaasas kanda ning ummikus passimise ajal pisut lahendada. Või mängida kolleegiga tööpäeva alguseks malepartii - see võtab vaid veerand tundi, aga paneb aju intensiivselt tööle.
Seotud lood
Vahel vajub tuju täiesti nulli. Miski ei
edene ja kuskilt ei paista lootusekiirt. Sellises olukorras võib ju oodata, ehk
läheb ise üle.
Inimestel, kes on omal alal tipus, on
vähemalt üks ühine joon - nad saavad asjadega hakkama. See mängib nii palga
suuruse kui edutamiste puhul palju tähtsamat rolli kui intelligentsus, andekus
või suhted.
Kõige parem viis ennast motiveerida on
korraldada oma elu nii, et ei peaks ennast motiveerima.
Klassitäis kümneaastasi lapsi saab
ülesande: mida teha, et lapsed ei satuks kooli ees ülekäigurajal auto alla.
Lapsed pakuvad välja lahendusi, mida mujal on edukalt rakendatud: reguleerija
kooli ette, eredavärvilised riided, kiirusepiirang. Kõik need on tavalised
mõtted, mida õpetaja lootiski kuulda.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.