Klassitäis kümneaastasi lapsi saab
ülesande: mida teha, et lapsed ei satuks kooli ees ülekäigurajal auto alla.
Lapsed pakuvad välja lahendusi, mida mujal on edukalt rakendatud: reguleerija
kooli ette, eredavärvilised riided, kiirusepiirang. Kõik need on tavalised
mõtted, mida õpetaja lootiski kuulda.
Ainult üks laps on eriline. Ta soovitab koolimaja maha müüa ning viia tunnid üle internetti. Seda õpetaja ei oodanud.
See ei ole praktiline ega isegi mitte võimalik. Aga kui klass nüüd selle lapse üle naerab, on see ilmselt tema viimane omapärane mõte, mida ta julges välja öelda. Üks oma peaga mõtleja on taas kadunud, kirjutas Jaapanis elav Austraalia kirjanik ja seikleja Tom O'Leary.
Oma peaga mõtlemine ei ole moes - pigem on see üliharuldane. Ajalehtedes, teles - kõik mõtted on väljapaisatud tavateadmised. Maailmas peaaegu polegi sõltumatuid mõtteid.
Kuid sellised mõtted on progressiks hädavajalikud. Mõeldes mõtteid, mida mõtlevad kõik teised, saavutamegi asju, mida teised on juba saavutanud. Kui tahta rohkem, tuleb vältida samu labaseid mõjusid ning mõelda mõeldamatut.
Selleks, et iseseisvalt mõelda, et pea olema üliintelligentne või üliharitud. Heitke pilk lastele. Tavateadmine ütleb, et kingad on kandmiseks ja banaan söömiseks. Aga lapsed püüavad iseseisva mõtlemise tulemusena kingi suhu pista ning banaanikoori jalga toppida. Tavateadmised ei sega neil eksperimenteerimast. Mõnikord võib asi minna vussi, aga vahel võib neil olla absoluutselt õigus.
Nende Tom O'Leary pakutud viie strateegia abil on võimalik arendada endas iseseisva mõtlemise oskust.
1. Lahuta ennast allikatest, kust tulvab tavamõtlemist.
Ära püüa leida vastuseid telekast, arvutist või raamatukogust. Püüa esmalt ise mõelda. Selleks ei pea end maailmast ära lõikama, et limiteerida sinuni jõudvate tavaarvamuste hulka. Tuleb vaid vähendada meediatarbimist. Iseseisvad mõtlejad ei ole automaatselt nõus valitseva olukorraga. Nad leiavad uusi viise, kuidas maailmas leiduvat infot vastu võtta, mitte ei jõllita ainult arvutiekraani.
2. Hangi kogemusi olukordadest, mis on vastuolus sinu praeguste arusaamadega.
Püüa hankida kogemusi, mis panevad su vaated proovile. Olgu selleks siis võõrad maad, huvitavad subkultuurid või isegi raamat, millega sa kuidagi nõus olla ei taha. See on vajalik, et harjumuspärastest rööbastest lahti saada.
3. Järgi protsessi eemalt.
Vahel on kasulik maailma lihtsalt veidi kõrvalt vaadata, seda ei pea pidevalt endasse ahmima. Kõrvalpilk aitab näha asju uue nurga alt.
4. Hangi juhuslikke muljeid.
Alati ei pea käima samades kohtades, sööma sama toitu ning suhtlema samade inimestega. Selle asemel on võimalik pidevalt hankida uusi kogemusi. Paljud inimesed püüavad leida lihtsate lahenduste abil turvalisust. Kui tahad tõesti oma peaga mõelda, siis tuleb mugavus kõrvale heita.
5. Ole umbusklik.
Selleks ei pea olema küünik, et harjuda umbusaldama tavateadmistel põhinevaid mõtteid. Selle asemel, et eeldada, et kõik tõed on enesestmõistetavad, suhtu neisse kahtlusega, enne kui sa pole veendunud, et loogilise mõtte taga ongi selline reaalsus.
Isegi väikesed sammud iseseisva mõtlemise poole loovad uusi võimalusi ja lahendusi, millest teised mööda vaatavad. Lisaks annab oma peaga mõtlemine konkurentsieelise nende ees, kes nämmutavad samu kulunud tavamõtteid. Ning mis peamine, su mõtted on su enda omad ega pärine meedia taaskasutuskeskusest, kirjutas O'Leary.
Seotud lood
Vahel vajub tuju täiesti nulli. Miski ei
edene ja kuskilt ei paista lootusekiirt. Sellises olukorras võib ju oodata, ehk
läheb ise üle.
Maailmas on sadu, et mitte öelda tuhandeid
nõuandeid, kuidas paremini oma ajupotentsiaali ära kasutada. Soovitustest käivad
alatasa läbi: treeni keha, söö tasakaalustatult ning tee erinevaid
mõtlemisharjutusi.
Kõige parem viis ennast motiveerida on
korraldada oma elu nii, et ei peaks ennast motiveerima.
Inimestel, kes on omal alal tipus, on
vähemalt üks ühine joon - nad saavad asjadega hakkama. See mängib nii palga
suuruse kui edutamiste puhul palju tähtsamat rolli kui intelligentsus, andekus
või suhted.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.