Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja
sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja sõnul võiksid mehed võtta
lapsehoolduspuhkust kui täiendkoolitust, kus saab kriisijuhtimise
erikoolituse.
Täna tutvustas sotsiaalministeerium uuringut, mille eesmärk oli välja selgitada põhjused, miks mehed ei kasuta võimalust lapsehoolduspuhkusele jäämiseks.
Asekantsler Riho Rahuoja sõnul on mehele lapsega kojujäämine perekonna ühine, kuid suur otsus. Tema sõnul võib mehi häirida ka üldsuse arvamus. "Lapsega kojujäämist võib võtta kui täiendkoolitust kriisijuhtimises. Kodus esilekerkivad olukorrad vajavad kohe lahendamist," märkis Rahuoja.
"Oleme jätkuvalt eelarvamuste küüsis. Vaid 2% vanemahüvitise saajatest on mehed. Mõttemalle oleks vaja muuta nii emadel, kui ka isadel," kommenteeris sotsiaalminister Maret Maripuu. Samuti ei tea isad tema sõnul tegelikkuses väga palju oma õigusi - et neil on võimalik koju jääda ja et nad saavad selle eest hüvitist.
Uurija Kairi Kasearu sõnul intervjueeriti paljusid isasid ja tööandjaid, kellest kõik olid kas personalijuhid või ettevõtete või asutuste juhid. "Peamiseks põhjuseks lapsega koju jääda, lisaks sellele, et olla koos oma lapsega, on meestel see, et vajatakse näiteks enne ametikoha vahetust väikest vaheldust," märkis Kasearu. Peamine põhjus, miks mehed eelistavad aga lapse sündides isaduspuhkust mitte võtta on see, et nende sõnul vajab laps rohkem ema kui isa. "Mehed arvavad, et nende kohustus on tööl käia ja raha teenida, ning nad jätkavad parem seal, kus nad on asendamatud," kommenteeris uuringut Kasearu.
Samuti peljatakse tema sõnul karjääri katkemist ning ühiskondlikku suhtumist.
Seotud lood
Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu
läbiviija Liina Järviste sõnul võiks isade lapsehoolduspuhkus mõjuda
ühtlustavalt meeste ja naiste palgatasemetele.
Valitsuskoalitsiooni esimese ühise sammuna
perepoliitikas pikendatakse vanemahüvitise maksmist lapse pooleteist aastaseks
saamiseni ehk nelja kuu võrra, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
Valitsus kiitis heaks vanemahüvitise
maksmise pikendamise 14 kuult 18 kuuni ning saatis eelnõu Riigikokku.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.