Senegalist pärit ÜRO rassilise
diskrimineerimise eriraportöör Doudou Diene ütles täna välisministeeriumis
esinedes, et Eesti valitsus on diskrimineerimise kui probleemi tähelepanuta
jätnud.
Negatiivse punktina tõi ÜRO sõltumatu ekspert välja, et diskrimineerimise osas tunnetas ta erinevusi hinnangute osas. "Valitsuse esindajad ei pööra piisavalt tähelepanu diskrimineerimise probleemidele," nentis ta. "Esineb vastuolu kodanike ja valitsuse vahel," seletas ekspert. Mis veelgi olulisem, "valitsus ei kuula piisavalt, mida kogukondadel on vaja väljendada".
Eesti oli viimane riik, keda raportöör oma missiooni käigus külastas. Enne käis ta 15 erinevas riigis uurimaks diskrimineerimist.
Balti riikidesse otsustas ta tulla, sest ajalool on oluline roll diskrimineerimisel: "Kuna Balti riikidel on keeruline ajalooline pärand, soovisin näha, kuidas on tänapäeva tingimustega toime tuldud." Teise põhjusena nimetas Diene asjaolu, et mujal Euroopas võib täheldada demograafilist survet - Aasiast, Aafrikast ja mujalt. "Tahtsin näha, kuidas Balti riigid surveks valmis on. Hetkel seda survet väga ei ole," nentis ekspert.
Raportöör külastas erinevaid poliitilisi aparaate ja rahvusgruppide esindajaid ning vähemusi.
Kohtumistel küsis raportöör kolm küsimust: kas teie riigis toimub diskrimineerimine, kui jah, siis millisel kujul ning millised võiksid olla lahendused.
Autor: ÄP praktikant
Seotud lood
Täna välisministeeriumis esinenud ÜRO
rassilise diskrimineerimise eriraportöör Doudou Diene ütles, et Eestis
tegutsevad neonatsismi pooldavad liikumised.
Eurobaromeetri uuringust "Diskrimineerimine
Euroopa Liidus" selgub, et Eestis ja Baltimaades rahvusliku päritolu tõttu
diskrimineerimist ei tähtsustata.
Täna välisministeeriumis esinenud ÜRO
rassilise diskrimineerimise eriraportöör Doudou Diene ütles, et Eesti
keelepoliitika peaks olema mitmekeelsuspoliitika.
ÜRO rassilise diskrimineerimise
eriraportöör Doudou Diene ütles täna välisministeeriumis esinedes, et inimesed
tunnetavad keeleinspektsiooni diskrimineerivana.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”