Ravimifirmad koondavad kõrvaltoimete uurimisel väed

Ravimitööstus on võtnud ettevaatliku hoiaku pärast seda, kui mitmete ravimite turuletulekule on pandud keeld ning Mercki valuvaigisti Vioxx 2004. aastal müügilt tagasi korjati, sest see tõstis südameinfarkti riski. Ravimiarendusse ja kliinilistele katstele kulutatud miljoneid dollareid pole tagasikorjatud ravimist enam kuidagi võimalik tagasi teenida.

Suured farmaatsiafirmad, nende hulgas GlaxoSmithKline ja Pfizer on kokku leppinud kolme teadusasutuse ning USA toidu- ja ravimiametiga konsortsiumi loomises, mis hakkab tegelema ravimite tõsiste kõrvalmõjudega, kirjutas The Guardian.

Konsortsium hakkab otsima geneetilisi põhjuseid, miks inimesed reageerivad ravimitele erinevalt, eesmärk on leida need, kellel ravim tekitab tõsiseid kõrvalmõjusid juba enne, kui seda on jõutud tarvitama hakata.

Ravimifirmad panevad kokku töö käigus kogunenud andmed kõrvalmõjude kohta, samuti lisavad oma andmed teadusasutised ning uusi andmeid otsitakse inimgenoomi uurides.

Ravimite ohutusküsimus on saanud ülioluliseks. Viiest uuest ravimist neli ei saa USA ravimi- ja toiduametilt luba, see on mõjunud laastavalt farmaatsiakompaniide aktsiahindadele.

Kui turult tuleb ära korjata juba müügiloa saanud ravim, nagu juhtus Vioxxiga, peab ravimifirma arvestama sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuvate kahjudega.

USA toidu- ja ravimiameti ravimivaldkonna juht Janet Woodcook ütles, et amet on juba kolm aastakümmet puutunud kokku ravimite tõsiste kõrvaltoimetega ning tihti pole saadud aru, miks need mõjud tekivad.

Vastloodud konsortsiumi juhataja Arthur Holden rõhutas, et pole vajadust loobuda ravimist, mis on osutunud mõne inimese puhul väga tõhusaks, kui on võimalik eelnevalt välja sõeluda need, kellel on kõrvaltoimete risk.

Konsortsium keskendub esmalt kahele valdkonnale: ravimite mürgine toime maksale ning harvaesinev, kuid ülitõsine Stevens-Johnsoni sündroom - äärmiselt tugev nahareaktsioon, millega kaasnevad nahakahjustused, haavandid ja villid.

Neid reaktsioone võivad esile kutsuda peaaegu kõik ravimid, isegi ilma retseptita müüdav ibuprofeen. Nüüd püütakse leida vastavad geneetilised markerid ning need teadlastele, ravimiarendajatele ja farmaatsiafirmadele teatavaks teha. Järgmisena hakatakse uurima ravimite kõrvaltoimena tekkivaid südame rütmihäireid, kaalus juurdevõtmist ning neerupuudulikkust.

Holdeni sõnul on selliseid kõrvaltoimeid puudutavate geeniuuringute hind nii kõrge, et ükski ravimifirma ei suudaks neid iseseisvalt läbi viia. Tema sõnul oleks kõige efektiivsem tee luua ülemaailmne andmebaas, kuhu koondataks andmed geenivariatsioonide kohta, mis võivad olla seotud ravimite tõsiste kõrvaltoimetega.

Ravimifirma GlaxoSmithKline asepresident Dan Burns märkis, et firma otsustas projektis osaleda patsientide ohutuse nimel, kuid ta hoiatas, et geeniuuringutest üksi ei pruugi piisata, arvesse tuleb võtta ka seda, kuidas haiged täidavad arsti nõuandeid.

Konsortsium loodab Stevens-Johnsoni sündroomi uuringutega valmis jõuda juba aasta jooksul.