Rahvaste ränne ei toimu vaid Euroopa Liidus
paremate palkade nimel, vaid endiselt ka maa pärast, nii et kunagise soome-ugri
algkodus Uuralis on peremeesrahvas taas välja vahetumas – seekord
hiinlastega.
Tung Venemaa avarustele on lõunast vähemalt sama meeletu kui ELi uutest liikmesriikidest vanadesse. Eestist on lahkunud kümned tuhanded ja Poolast isegi kuni miljon inimest otsima ükskõik mis hinnaga tasuvamat tööd ehk paremat palka. Seevastu ülerahvastatud Hiina elanikud otsivad vanade eestlaste kombel isiklikku maakamarat.
Olukord on väljunud igasuguse kontrolli alt, mistõttu Uurali elanikud löövad häirekella. Esimesena sattus löögi alla Jekaterinburg, kus olid tekkinud terved hiinlaste kvartalid. Nüüd on neil seal kitsaks jäänud ning nad rändavad edasi Sverdlovski sügavikku, kirjutab Novõi Region.
Nii tuli sel suvel põllumajandusministril Sergei Tšemezovil lahendada kohaliku talupidaja ja hiina töötajate vaheline konflikt. Viimased olevat rentinud talunikult maad, püstitasid sellele kasvuhooned, terve suve kasvatasid ja müüsid kurke ning tomateid. Kuid maksma selle eest keeldusid väites, et kuna nemad teevad sellel maalapil tööd, kuulub see neile.
Esimese skandaali laineharjal puhkes juba teine, kui Nižneserginski rajoonis elavad hiinlased hakkasid loata ehitama. Kohalike elanike sõnul sõitsid Jekaterinburgi turul raha teeninud hiina kaupmehed nüüd nende juurde elama. Nende asundust juhib aga ettevõtja Tše Detšun. Hiinlased asusid elama metsa, kuhu püstitasid ehitusvagunid ning hakkasid puid saagima ja ehitusplatsi ette valmistama. Mida ehitatakse, on selgusetu, kuna külalised rahvavabariigist kohalike elanikega ei suhtle. Viimased on aga mures, sest maa-alal asuvad kaitsealad ja haruldased loomaliigid. „Me pöördusime selgituste saamiseks rajooni juhtide poole, kirjutasime kaebusi passi- ja viisaametisse ning oblasti miilitsaülemale Mihhail Nikitinile. Nad ju elavad ja töötavad seal ebaseaduslikult, dokumentideta. Kuid vastuseid pole,“ kurdavad kohalikud elanikud.
Kunagine Eesti suursaadiku Venemaal Mart Helme sõnul soosivad Hiina võimud salaja väljarännet ja mitte üksnes Venemaale. Tavaliselt kuuluvad väljarändajad enamasti madala haridustasemega inimeste hulka ja tegutsevad eelkõige kaubanduse ja toitlustuse vallas. „Hiinlased on üldiselt kergesti integreeruvad keele suhtes, kuid loovad suurema arvu puhul vältimatult oma kogukonna, kuhu nad võõraid sisse ei lase,“ ütles Helme.
Kuidas aga Vene võimas bürokraatiamasin seekord tõrgub? „Hiinlaste ümberasumine Venemaale on seotud piirivalve nõrkusega enam kui 2000 km piiril ja suur osa immigrante on illegaalid. Samas on venelaste migratsioon idast läände ja demograafiline kollaps jätnud tohutu tühimiku paljude piirkondade tööjõuturule, mille hiinlased meelsasti täidavad ja mille peale kohalikud võimud silma kinni pigistavad,“ põhjendas Helme.
Seotud lood
21. - 27. oktoobrini viibib majandus- ja
kommunikatsiooniminister Juhan Parts visiidil Hiinas, et tutvustada Eestit kui
transiidimaad ja arendada Tallinna Sadama ning Tallinna Lennujaama ärisuhteid.
Ärikonsultant Raivo Vare ütles Äripäeva
majanduskonverentsil Äriplaan 2008, et kui me konteinervedude äris hiinlasi enda
partneriteks ei saa, pole me varsti enam keegi.
Eesti Raudteelaste Ametiühingu juht Oleg
Tšubarov ütles täna venekeelse portaali dv.ee online-intervjuus, et ei nõustu
Raivo Varega, kelle sõnul võiks keskendumine Hiinale lahendada Eesti transiidi
probleemid.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.