Osa eestlastest joob vähi teket soodustavat vett

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringu kohaselt tarbib umbes 14 protsenti eestlastest maapõuest pumbatud vett, mille radioaktiivsus ületab kehtestatud norme. Kui norm on 0,10 mSv/a ehk kahjulikku ainet vees, siis mõnes kohas ulatub selle kontsentratsioon tasemeni 0,95 mSv/a. "Lubatust kõrgema radionukliidide (radioaktiivsed ained - toim.) sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest, mis on 14% Eesti elanikkonnast," väidab uuring.

"Seda teemat on 15 aastat kalevi all hoitud," ütleb Viimsi Vee juht Toivo Eensalu. Uuringu kohaselt on osa liiga kõrge radioaktiivsusega veeallikad just seal, Viimsis. Nii tõdeb veefirma juhtki, et alevi elanike joogiveest vaid kümnendik läheb läbi puhastusjaama, kuid seegi ei eemalda radioaktiivsust. "Radioaktiivsust ei töödelda kusagil Eestis," nendib ta ning tõdeb, et kuigi tarbijale minev vesi on normide lähedal, ei ole see täiesti puhas.

Kui suur täpselt Viimsi elanike sissejoodav radioaktiivsete ainete kogum on, Eensalu öelda ei oska. "See pole vaid Viimsi probleem, vaid ka Rootsis, Norras ja Peterburis on kergelt radioaktiivne vesi. Sillamäel on asi kõige hullem," sõnab ta.

Tegu on loodusliku nähtusega, kinnitab Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonna vanemhüdrogeoloog Lehte Savitskaja, kelle sõnul on radioaktiivsus vette sattunud kivimitest. Reostus vett spetsialisti sõnul mõjutanud pole, sest selle eest kaitseb 70 meetri paksune savikiht.

Siin ei kehti Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktori Erik Puura sõnul tarkusetera: mis looduslik, see kasulik. "Kõrgema efektiivdoosiga vee tarbimine suurendab vähki haigestumise riski, kuid oluline on, kui suur on eri viisidel inimeseni kanduv efektiivdoos kokku," märgib ta.

Oma vastuses viitab Puura ka Eesti põhjavee komisjoni koostatud teatmikule "Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse", kus on kirjas: "Joogiveega saadav efektiivdoos üle 0,2 mSv aastas, arvesse võttes ka toidu ja õhuga lisanduvat kiirgusenergiat, põhjustab Ameerika teadlaste hinnangul vähki haigestumise riski suurenemist."

Eensalu sõnul on Viimsisse planeerimisel uudse tehnoloogiaga veepuhastusjaam, mille ehitus peaks algama järgmise aasta kevadel ning puhas vesi võiks Viimsi elanike kraanidest voolata 2008. aasta lõpus. Radioaktiivsuse eemaldamise tehnoloogiat töötab Viimsi Vesi välja koos Tallinna Tehnikaülikooliga.

Vähk tuleb veest?

Pole siiski päris täpselt kindel, kas ja mis vähki taoline vesi koos teiste keskkonnamõjudega põhjustada võib.

Osaliselt seetõttu, et pole ju täpselt kindlaks määratud, mis tegelikult vähki põhjustab ja kas üldse põhjustab.

Näiteks hemotoloogia-onkoloogiakliiniku radio- ja onkoteraapia osakonna juhataja Jaana Jaali sõnul ei oska keegi sellele täpset vastust anda. "Mitte keegi meie majast pole sellega tegelenud. Ei oska mitte midagi selle kohta öelda," sõnab ta.

Pärides tervisekaitseinspektsioonist, saan aga järgneva vastuse: "Põhja-Eesti mõnedes piirkondades on radionukliidid looduslikult alati olemas, nende mõju vastavate piirkondade elanike tervisele pole seni otseselt uuritud, konkreetsed uuringud on kavandatud, kuid leiavad aset järgmistel aastatel."

Kommentaar Enn Kärblane

Saku Õlletehase peaõllemeister

Saku Õlletehase peaõllemeistrina väidan täie kindlusega, et Saku Õlletehase toodetes kasutatav vesi on hea ja tervislik ning vees probleeme ei ole.

Saku kasutab viit kaevu, mis ulatuvad erinevatesse põhjaveekihtidesse. Saku veekasutusloa, mis tagab ka vee vastavuse, on keskkonnateenistus uuendanud selle aasta oktoobris ehk alles äsja.

Tänapäevase joogitööstusena kasutab Saku Õlletehas mitmeid veepuhastusmeetmeid, sealhulgas veetöötlusel pöördosmoosi. See omakorda tagab selle, et toodete tegemiseks minev vesi on täie kindlusega üdini puhas, sealhulgas puhastab ka võimalikust looduslikust radioaktiivsusest.

Seega saame täie kindlusega väita, et Saku Õlletehase toodetes kasutatava veega radioloogilisi probleeme olla ei saa.

Tasub teada Enamik tallinlasi kasutab pinnavett

90% tallinlastest kasutab Ülemiste järve pinnavett, kus uuringute kohaselt radioaktiivsust ei esine. 10% elanikkonnast kasutab põhjavett, põhjaveepuurkaevudega toidetakse peamiselt eramajade piirkondi, eelkõige Nõmmel, Pirital, Tiskres ja Veski-Möldres.2006. aastal täitis Tallinna Vesi ettevõtte kinnitusel kõik vee-erikasutuslubade nõuded ning kasutas ainult 35% lubatud põhjavee kogustest.Joogivee nõuetele vastavuse tagamiseks kasutab Tallinna Vesi erinevaid põhjavee puhastamise meetodeid, mis lisaks muule vähendavad ka radionukliidide taset.Radionukliidide suur sisaldus Lääne-, Põhja-, ja Kirde-Eesti põhjavees on looduslik. Tallinna Vee hinnangul peaks põhjalikumaks uurimiseks initsiatiiv tulema eelkõige riiklikult tasandilt.Allikas: Tallinna Vesi

Autor: Gert D. Hankewitz