• OMX Baltic−0,52%300,8
  • OMX Riga−0,76%871,87
  • OMX Tallinn−0,46%1 904,17
  • OMX Vilnius−0,53%1 174,55
  • S&P 5000,01%5 956,06
  • DOW 30−0,43%43 433,12
  • Nasdaq 0,26%19 075,26
  • FTSE 1000,72%8 731,46
  • Nikkei 2250,58%38 362,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%90,98
  • OMX Baltic−0,52%300,8
  • OMX Riga−0,76%871,87
  • OMX Tallinn−0,46%1 904,17
  • OMX Vilnius−0,53%1 174,55
  • S&P 5000,01%5 956,06
  • DOW 30−0,43%43 433,12
  • Nasdaq 0,26%19 075,26
  • FTSE 1000,72%8 731,46
  • Nikkei 2250,58%38 362,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%90,98
  • 31.10.07, 14:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veevärgi peaspetsialist: radioaktiivse vee probleemiga pole tegeletud

Harku valda veega varustava OÜ Strantumi veevärgi peaspetsialist Vaido Valingi sõnul on radioaktiivne vesi olnud probleem juba aastakümneid, ometi pole keegi selle probleemiga tegelenud.
„Ma pole konkreetse sotsiaalministeeriumi tellitud uuringuga detailselt kursis, kuid probleemi kui sellisega olen küll. Täna selle lahendamiseks konkreetset ajakava ega plaani pole ning võimalike lahenduste osas pean jääma vastuse võlgu,“ kommenteeris Valing sotsiaalministeeriumi tellitud uuringut, millest selgus, et 14% eestlastest tarbib normidest kõrgema radioaktiivsuse sisaldusega vett.
Radioaktiivsete ainete sisaldus on sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu kohaselt põhjavees liiga kõrge, kriitilisimate piirkondadena oli lisaks Viimsi, Saku ja Keila vallale välja toodud ka Harku vald, kes kasutavad just põhjavett.
„Selle probleemiga pole tõsisemalt tegeletud. On teada, et on tegemist põhjavee suure radioaktiivsusega ning ka see, et selle kättesaamine on keeruline ja kulukas protsess,“ märkis Valing.
„Iseenesest need uuringud pole minu teada olnud salastatud ning neile on ka tähelepanu pööratud. Kuid ei saa öelda, et selle teadmisega saaks midagi peale hakata,“ oli Valing nördinud. „Ma ei saa öelda, et sellega tuleks leppida, kuid kiireid ja selgeid muutusi ette näha pole,“ lisas ta.
Valingi sõnul pole omavalitsused ning vee-ettevõtted iseseisvalt võimelised seda probleemi lahendama. Üheks võimaluseks oleks tema sõnul see, et riik paneks oma õla alla. „Sellel peaks olema ühtne suund. Eestis pole siiani selle probleemiga tõsiselt tegeletud, kuigi need näitajad on olnud juba aastakümneid,“ märkis Valing.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele