Eesti maksumaksjate liidu juhatuse esimees
Lasse Lehis ja riigikogu liige Jüri Ratas kinnitasid, et nemad joovad
kraanivett ning hirmu radioaktiivse vee ees ei tunne.
"Elan ise Tartu pool," põhjendas Lehis hirmu mitte tundmist. "See on selline teema, et ei oska nagu karta ja pärast võib-olla on hilja," arutles juhatuse esimees ning lisab, et mingit paanikat Sotsiaalministeeriumi uuring ei tekitanud.
Jüri Ratas rääkis, et tema on elanud pikalt Nõmme linnaosas ja nüüd elab Pirita linnaosas ning kraanivett on ta joonud oma mõlemas kodus. Radioaktiivse vee ees hirmu ta ei tunne ning vett joomata sellepärast ka ei jäta. Päevas joob Ratas enda sõnul umber 1 liitri vett.
Iga seitsmes eestlane tarbib soovitavast kõrgema radioaktiivsusega vett, mis võib soodustada vähktõve teket. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringu kohaselt tarbib umbes 14 protsenti eestlastest maapõuest pumbatud vett, mille radioaktiivsus ületab kehtestatud norme. Kui norm on 0,10 mSv/a ehk kahjulikku ainet vees, siis mõnes kohas ulatub selle kontsentratsioon tasemeni 0,95 mSv/a.
Seotud lood
Harku valda veega varustava OÜ Strantumi
veevärgi peaspetsialist Vaido Valingi sõnul on radioaktiivne vesi olnud probleem
juba aastakümneid, ometi pole keegi selle probleemiga tegelenud.
Tallinna Vee laborite juhi Tiit Lauri sõnul
vastab Nõmme, Pirita ning Merivälja vesi normidele ning kasutatavad puhastamise
meetodid aitavad muuhulgas vähendada ka radioaktiivsust.
Iga seitsmes eestlane tarbib soovitavast
kõrgema radioaktiivsusega vett, mis võib soodustada vähktõve teket.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.