Tallegg: viirusepuhang ei mõjuta munade hinda

Talleggi juhatuse esimehe Teet Soormi sõnul märkasid nad, et oktoobri algustes langes eri lindlates munade toodang 10-30%, suremus ei erinenud tavapärasest. „Selle peale hakkasime testima, millega võib tegu olla. Ei osanud kahtlustada Newcastle’i viirust, kuna selle puhul on suremus 95%. Kuid haiguse tuvastades rakendati kitsendused ja 20. oktoobrist 2007 ei väljunud ühtegi muna ega lindu lindlast,“ võttis Soorm pressikonverentsil sündmuste käigu kokku.

05.11.2007 kinnitas Weybridge Euroopa Liidu referentlabor viiruse olemasolu. „Ei oska kommenteerida, kuidas viirus kanalasse sai, eks ta õhu kaudu levis,“ lisas Soorm.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul on Newcastle’i viirus liigispetsiifiline ja esineb ainult lindudel, haigus on inimestele ja loomadele ohutu. „Haiguse laboratoorne diagnoosimine on pikk protsess, tuleb kindlaks teha viiruse tüüp, liik, patogeensus,“ selgitas ta põhjusi, miks haiguse tuvastamine nii kaua aega võttis. „See kuulub eriti ohtlike taudide hulka ning põhjustab massilist haigestumist ja suur suremust, ravi puudub. Nakatunud linnud kuuluvad hävitamisele. Newcastle'i tõbi on ainus, mille puhul tohib loomi ja linde vaktsineerida, näiteks ei tohi kurikuulsa suu ja sõrataudi vastu vaktsineerida,“ lisas ta.

„237 000 kanaga farmis on karantiin, farmi ümber on 3 km raadiusega ohustatud tsoon, kust ei tohi lahkuda ükski elus lind. Tsentrist 10 km raadiuses on järelevalve tsoon, kus kõik lindudega majapidamised käiakse läbi ja tehakse kindlaks, kas tõbi on sinna levinud. Inimestele liikumispiiranguid ei ole,“ tutvustas ta tegevusplaani. Hävitamisele läheb ka alates 20. oktoobrist munetud 1,5 miljonit muna.

„Hommikul kella 5 oli süsihappegaas viidud kahte lindlasse. Umbes 80 000 kana on juba teel matmispaika. Täna gaasitatakse veel kahes lindlas ja homme veel kahes. Pärast seda toimub totaalne pesemine ja desinfektsioon ja 21 päeva tühjust. Uued linnud võib lindlasse sisse tuua detsembri alguses. Erakorraliselt vaktsineeritakse 150 000 Talleggi noorlindu,“ rääkis Soorm tegevusplaanist.

„Munakarjakasvatus on kiire tsükliga, noorkarjades on linnud olemas. Märtsiks on 50% tootmisest taastanud, 100% taastatakse juuliks. Nullpäeva tibud on Soomest on juba tellitud. Peame oma 35% turuosa säilitama. Munapakkekeskus ja sorteerimisliin jätkavad tööd. Kõik tarned kauplustele tagatakse. Kuni 20. oktoobrini olid karpides Eesti munad, nüüd on Talleggi pakendis Soome, Läti ja Leedu munad. Meil on Läti ja Leedu tootjatega heanaaberlikud suhted. Seal on ületootmine ja tarnitakse mune ka mujale ning keemiliseks töötlemiseks näiteks munapulbriks. Ka ei mõjuta viirus munade hinda. Tallegg ei koonda inimesi, farmis töötab 13 inimest, kes kõik jätkavad tööd,“ lükkas Soorm meedias levinud väärinfot ümber.

Talleggi prioriteet on lihamüük ja sellele keskendutakse ka edaspidi. „Munad annavad meie käibest 14%, ülejäänu annab liha,“ lisas juhatuse esimees. Soorm kinnitas, et Newcastle’i viirus on rünnanud vaid Kulli farmi ja broilerite tootmist see ei mõjuta.

Riigile läheb viirusepuhang maksma umbes 20 miljonit krooni. „Täpset summat ei saa öelda, see võib olla suurem või väiksem. Taudikomisjon peab arvestust kulude üle. Riik kompenseerib ettevõtjale otsese taudi kahju: linnu väärtus, muna väärtus. Ei tahaks suurusjärku välja käima hakata. Riik taotleb selleks Euroopa Liidust 50% tagasimakset,“ lisas Pärtel.

„Talleggi puhul on linnud juba aastaid kindlustatud, ka äri katkemise korral oleme kindlustatud,“ kinnitas Soorm, et ettevõte raskustesse ei satu. Kes ettevõtte kindlustas ja kui suure summa peale, ei soovinud ta avaldada, kuid kindlustusseltse on viirusest teavitatud ja asjaajamine käib.