Gaasi hind sõltub eelkõige naftasaaduste
hinnast maailmaturul, mitte dollari langemisest.
Eesti Gaas kehtestas alates 1. oktoobrist kodutarbijatele uued müügihinnad. Kui eelmisel aastal sai väiketarbija, kes kasutas aastas kuni 200m3 gaasi kätte 4 krooni ja 30 sendiga siis selle aasta 1. oktoobrist maksab ta tarbitud gaasi eest 8 krooni ja 10 senti. See on ligi poole rohkem võrreldes eelmise aastaga, samas on aga dollari väärtus langenud läbi aegade madalaimale tasemele.
"Naftasaadusi, masuuti ja õli ostame sisse Eesti kroonides, mitte dollarites ning gaasihinna tõusu ei saa seostada dollariga. Gaasihinna tõusu taga on gaasihinna valem, mille peamiseks komponendiks on masuut ning naftasaaduste hinnad on maailmaturul kallinenud, sellega on põhjendatud gaasihinna tõus Eestis" selgitas Eesti Gaasi turundusjuht Marge Randmaa aripaev.ee´le.
Seotud lood
Eesti Gaas sõlmis juba mullu käesolevaks
aastaks gaasiostulepingu Vene naftagigandiga Gazprom. Gaasi hinna tõusu ei ole
ettevõte ette prognoosinud.
Eesti Gaasi vastne juht Tiit Kullerkupp
kinnitas, et Vene gaasikraanide kinnikeeramine pole tõenäoline, kuid kuni
kolmandikuni ulatuda võiv hinnatõus ilmselt tulemata ei jää.
Tööstustarbijale tõuseb gaasi hind alates
1. oktoobrist 35–45 protsenti, mis on Eesti Gaasi juhi Tiit Kullerkupu sõnul
küll ebatavaliselt suur, kuid tulevikus pole nii suurt hinnatõusu enam põhjust
karta.
Möödunud nädalal pani ameti maha Eesti
Gaasi juht Aarne Saar ning andis teatepulga edasi endisele juhatuse liikmele
Tiit Kullerkupule, kirjutas Äripäev.
Kliimamuutuste tagajärjel kehtestatud rangemad regulatsioonid seavad ettevõtetele uusi ootusi ja kohustusi, suunates neid looma üha jätkusuutlikumaid ärimudeleid. SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko rõhutab, et pangad ei ole seejuures pelgalt finantseerijad, vaid ka olulised partnerid ja nõustajad, aidates ettevõtetel muuta rohepöördega seotud väljakutseid konkurentsieeliseks.