Kaks stabiilse arengu aastat

Tallinna volikogu usaldas 15. novembril 2005 linna valitsemise Keskerakonna kätte. Pool valimistsüklist on läbi, piltlikult öeldes - ekvaator on ületatud.

Keskerakond on olnud Tallinna volikogus esindatud kogu taasiseseisvumisjärgse aja. Seega oleme kogenud munitsipaalpoliitikud. Kanda pealinnas üksi valitsemiskoormat on aga uus kogemus nii Tallinnale kui ka Eestile. See tähendab suurt vastutust. Elanikel on, keda probleemide puhul hurjutada, õnnestumiste eest kiita.

2005. aasta valimised olid juba teised, mil Keskerakond sai pealinnas absoluutse häälteenamuse. Esimesel korral tehti koostööd Reformierakonna, hiljem Res Publicaga, teisel võeti kogu valitsemisvastutus enda peale.

Üksi olles tuleb opositsiooniga rohkem arvestada. Täna langetatud otsused saavad tõelise tähenduse aastate möödudes. Näiteks kunagi suuri vaidlusi tekitanud, linnapea Jaak Tamme ajal otsustatud Tammsaare tee läbimurre. Küll pritsiti siis tõrva ja tuld! Nüüd on see linna tuiksoon, milleta oleks raske ette kujutada liiklust Õismäe ja Järvevana tee vahel.

Praegugi on keskerakondliku linnavalitsuse mitmed jõulised otsused suuri vaidlusi tekitanud - Harju tänava haljasala rajamine, munitsipaalkorterite ehitus, Vabaduse väljaku uuendamine ja parklate rajamine, koolide remont, kompromissitu alkoholimüügi piiramine. Aastate pärast on need sama loomulikud ja enesestmõistetavad kui Tammsaare tee pikendus.

Oleme näidanud, et valitsemise vastutus on Keskerakonnale jõukohane. Asjaolu, et oleme pealinnas ülekaalukalt võimul juba teist korda, tähendab, et tallinlased pooldavad ja toetavad praegust linnavalitsust.

Linnavalitsus saab plaane ellu viia vaid siis, kui volikogu need heaks kiidab. On tähelepanuväärne, et kümme Reformierakonna volinikku andsid hääle teise lisaeelarve poolt. Selline samm väärib tunnustust ja kordamist.

Üks kogenud linnaametnik ütles mulle kord, et opositsioon on nagu ebameeldiv ämm - kuri ja kõige kallal õiendav. Mina temaga ei nõustuks. Praegusest volikogust võib nii mõnegi positiivse näite tuua. Opositsiooni eelnõudele on toetust andnud ka keskerakondlased.

Näiteks suvel toetasime reformierakondlase Tiina Mägi eelnõu, mis puudutas Pikk 29 kinnistu müüki. Samuti toetasime Isamaaliidu fraktsiooni eelnõu rahvasuus Tondipoiste ausambaks kutsutud mälestusmärgi taastamisest. See on vist läbi aegade esimene ühiseelnõu IRLiga üldse. Koostööd tehti ka hasartmänguseaduse muutmisel, kui määrati piirkonnad, kus on keelatud mängukohti avada.

Ja Mati Eliste Tallinna digiTV eelnõu (linnavalitsus küll algul kõhkles) pälvis volikogu kultuurikomisjonis heakskiidu. Mul on sügavalt kahju, et Eliste parteikaaslased sundisid teda eelnõust loobuma. Ma ei kahtlegi, et Elistele tehakse ettepanek kuuluda töörühma, mis hakkab koostama Tallinna digiTV projekti.

Novembri lõpus saadame volikogusse 2008. aasta eelarve ja loodame samuti kõigi volinike koostööle.

Tallinn on Eesti riigieelarve üks olulisemaid doonoreid. Ent maksutulude jaotus omavalitsuste ja riigi vahel on selgelt esimeste kahjuks. Kohustusi Toompealt tuleb aina juurde, finantse aga ei lisandu. Värskeim näide on Lauluväljak. Mis koostööst me räägime, kui riik ei toeta rahvale olulise kultuurihälli korrastamist? Kas tõesti peab annetusi koguma, et kahe aasta pärast XXV üldlaulupidu toimuda saaks?

Meedias on arutletud teemal, kas kohalike maksude (nt ummiku- või kesklinna sissesõidumaks) kehtestamisega võiks linna tulubaasi suurendada. Tundub, et ettepanekuid tuleb peagi kaaluma hakata. Praegu töötame aga olemasoleva tulubaasiga ja viime ellu lubatut. 111 valmislubadusest julgelt üle poole on tehtud või tegemisel. Ees on veel kaks aastat ja küll aeg annab arutust ka ülejäänud lubadustele. Usun, et järgmisteks valimisteks ütlevad isegi skeptikud ühel häälel, et Keskerakond on Tallinna eesotsas tubli olnud.