Eestis ainulaadne teenus on paindlik ning lähtutakse kliendi vajadustest, kuid põhimõtteliselt annab teenusepakkuja kliendile kuutasu eest oma serverites ressurssi mälu, protsessori ja kõvakettaruumi näol ning vajaduse korral administreerib ja jälgib seda.
MicroLinki tootearenduse osakonna juhataja Kristina Narusk rääkis, et tegemist ei ole kindlasti sajakroonise kuumaksuga veebimajutuse-sarnase teenusega. "Tegemist on kliendi jaoks lihtsaks tehtud keskkonnaga, kuhu ta saab iga oma äriks vajaliku rakenduse majutada," selgitas ta.
Oma vajadusi tuleb kirjeldada - vastavalt sellele annab teenusepakkuja serveri, aitab rakenduse tööle panna ning toimima õige operatsioonisüsteemi.
Kõige suuremad konkurendid sellisele lahendusele on tegelikult IT-konsultatsiooni pakkuvad firmad, kes õpetavad kuidas serveriparki luua ning aitavad ka riist- ja tarkvara hankida ning üles seada.
Virtuaalserveri teenus erineb majutusteenusest seetõttu, et paljud kliendid on koos ühes võimsas serveris, eraldi isoleeritud rakkudes ehk virtuaalserverites, millele kõigile määratakse kindel osa masina jõudlusest.
"Abi saavad ka kliendid, kes soovivad näiteks e-posti, dokumendihaldust ja kõiki tekkivaid andmeid varundada, kuid ei tea, kuidas endale sellist lahendust saada. Kui klient teab, mida tal tööks vaja läheb, siis on IT-firma asi komplekt kokku panna," rääkis Narusk.
Kliendirakendustest, mis juba tänu MicroLinki teenusele töötavad, tõi Narusk näiteks ettevõtete dokumendihaldustarkvara ja ühe kindlustusfirma infosüsteemi. Samuti kasutab virtuaalserveri rendi teenust ühe riigiasutuse infosüsteem ja terve IT-süsteemiga on MicroLinki virtualiseeritud serveritesse kolinud üks kiirlaenupakkuja.
Spetsiaaltarkvara arendusega tegelev firma Uptime, kes teatud tegevusvaldkondades on ka MicroLinki konkurent, kasutab viimase virtuaalserveri rendi teenust klientidele mõeldud testkeskkonnaks, kuhu laetud rakendustele tehakse jooksvalt versiooniuuendusi ja kus tarkvara tellijad saavad töid testida.
Tänu sellisele lahendusele ei koorma klientidepoolne testimine Uptime'i võrguliiklust ning ei ole vaja pidevalt keerulisi tulemüüri seadistusi muuta. Kuna firma ei kasuta ühtegi virtuaalserverit muuks kui testimiseks, pole tellitud monitooringut ega administreerimist.
"Teenuse kasutamist alustasime selle aasta suvel. Enne teenusega liitumist otsisime alternatiive ka välismaalt, kuid valisime teenusepakkuja Eestist just väiksema asjaajamise mahu ja ajakulu tõttu," selgitas Uptime'i juhatuse liige Raul Raudsepp.
Firmal on oma serverid ja neid on nii reaalseid kui ka virtuaalseid. Olenevalt sellest, millist teenust server pakkuma peab, ongi vaja kas reaalset või virtuaalset serverit.
"Virtuaalserver on küll aeglasem kui reaalne server, kuid tema eelis seisneb lihtsamas administreerimises ning kiires taastatavuses," rääkis Raudsepp, miks on Uptime'i jaoks sobivaks lahenduseks rentimine.
Majutusteenus sobib kõige paremini ettevõtetele, kel ei ole väga ärikriitilisi IT-teenuseid ning kelle struktuur on suhteliselt hajutatud.
IT Grupp pakub oma väiksematele ja keskmistele (SMB) klientidele täishooldusteenust koos seadmete, juurutustööde ja tarkvaralitsentside rentimise võimalusega. Sisuliselt tähendab see kliendi jaoks kogu IT infrastruktuuri halduse väljasttellimist ning teenuse eest kuutasu maksmist. Ainuke erinevus majutusteenusega on see, et seadmed asuvad füüsiliselt kliendi ruumides.
Peamistest majutusteenuse miinustest esimene on aga võrguühenduse kiirus. Tavapäraselt on võrguühenduse kiirus majutusteenuse puhul serveri ja kliendi vahel madalam kui kohtvõrgu kiirus (kuni 10 Mbps majutuse korral vs 100/1000 Mbps kohtvõrgu korral). Võimalik on saada ka kiiremat ühendust, kuid see on märkimisväärselt kallim.
Võrguühenduse ebastabiilsus on teine puudujääk. Välise ühenduse stabiilsusest sõltub kogu ettevõtte IT-teenuste kasutamine. Riskide maandamiseks oleks otstarbekas kasutada dubleeritud välisühendust, mis suurendab jällegi kogumaksumust.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.