Eesti palgatöötaja keskmine brutotulu oli
statistikaameti andmetel mullu 9111 krooni kuus, samas teenib vaeseima valla,
Piirissaare elanik kolm ja vaeseima linna, Narva elanik 2,5 korda viimsilasest
vähem.
Kui kõrgeimat keskmist ehk 14 702-kroonist brutotulu teenisid mullu oodatult Harjumaa Viimsi valla elanikud, siis narvalane teenis isegi vähem kui enamik Eesti äärealade elanikest, kirjutas Postimees.
Nii ulatus vaeseima linna ja tagantpoolt kolmanda omavalitsuse Narva elanike brutotulu mullu kuus keskmiselt 6154 kroonini. Tööstus- ja piirilinnast veel madalam teenistus oli vaid Piirissaare ja Peipsiääre valla alamatel, kus keskmine brutotulu ulatus vastavalt 5045 ja 5998 kroonini.
Majandusgeograaf ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži juht Garri Raagmaa ei imesta sugugi suurte brutotulude erinevuste üle.
"Tuleb arvestada majandussektorite jaotust. Kus on rahandus ja äriteenused, seal on palgad kõige kõrgemad. Nii ongi eelkõige Tallinnas," märkis Raagmaa.
Ka Narva kui vaeseima linna tiitel ei ole Raagmaale üllatuseks. "Narvas oleks seis vist isegi kehvem, kui seal ei oleks energeetikuid, sest nende palgad on üsna head ja need tõstavad keskmist," tõdes ta.
Seotud lood
PW Partnersi tegevjuht Peeter Võrgu sõnul
on aeg sektorist lahkuda siis, kui taksojuhid räägivad börsist ja ostavad
kinnisvara.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.