Eesti palgatöötaja keskmine brutotulu oli
statistikaameti andmetel mullu 9111 krooni kuus, samas teenib vaeseima valla,
Piirissaare elanik kolm ja vaeseima linna, Narva elanik 2,5 korda viimsilasest
vähem.
Kui kõrgeimat keskmist ehk 14 702-kroonist brutotulu teenisid mullu oodatult Harjumaa Viimsi valla elanikud, siis narvalane teenis isegi vähem kui enamik Eesti äärealade elanikest, kirjutas Postimees.
Nii ulatus vaeseima linna ja tagantpoolt kolmanda omavalitsuse Narva elanike brutotulu mullu kuus keskmiselt 6154 kroonini. Tööstus- ja piirilinnast veel madalam teenistus oli vaid Piirissaare ja Peipsiääre valla alamatel, kus keskmine brutotulu ulatus vastavalt 5045 ja 5998 kroonini.
Majandusgeograaf ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži juht Garri Raagmaa ei imesta sugugi suurte brutotulude erinevuste üle.
"Tuleb arvestada majandussektorite jaotust. Kus on rahandus ja äriteenused, seal on palgad kõige kõrgemad. Nii ongi eelkõige Tallinnas," märkis Raagmaa.
Ka Narva kui vaeseima linna tiitel ei ole Raagmaale üllatuseks. "Narvas oleks seis vist isegi kehvem, kui seal ei oleks energeetikuid, sest nende palgad on üsna head ja need tõstavad keskmist," tõdes ta.
Seotud lood
PW Partnersi tegevjuht Peeter Võrgu sõnul
on aeg sektorist lahkuda siis, kui taksojuhid räägivad börsist ja ostavad
kinnisvara.
Kliimamuutuste tagajärjel kehtestatud rangemad regulatsioonid seavad ettevõtetele uusi ootusi ja kohustusi, suunates neid looma üha jätkusuutlikumaid ärimudeleid. SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko rõhutab, et pangad ei ole seejuures pelgalt finantseerijad, vaid ka olulised partnerid ja nõustajad, aidates ettevõtetel muuta rohepöördega seotud väljakutseid konkurentsieeliseks.