PW Partnersi tegevjuht Peeter Võrgu sõnul
on aeg sektorist lahkuda siis, kui taksojuhid räägivad börsist ja ostavad
kinnisvara.
Võrgu sõnul tuleb järgmine aasta huvitav, sest palgad enam eriti ei tõuse, mistõttu paljudel ettevõtjatel läheb raskeks.
„Inimesed küsivad järgmisel aastal üsna julgelt palka juurde. Aga ettevõtete juhid on juba teadlikud muutunud majandusoludest. Paraku on tavalised inimesed alati need, kes viimasena asjast teada saavad. Kui taksojuhid räägivad börsist ja ostavad kinnisvara, siis on aeg sellest sektorist lahkuda. Üle mitme aasta tuleb kasutusele sõna tööpuudus, aga ainult mõnedes sektorites. Näiteks ehituses, kus juba töötajad küsivad ise tööd,” rääkis Võrk Äripäeva seminaril "Millist palka maksta aastal 2008?".
„Siiani hästimakstud töötajad, kes lahkuvad töökohalt, ei leia enam sama tasu eest tööd. See puudutab spetsialiste, kes ootavad 15-20% palgatõusu. Arvan, et järgmisel aastal see enam nii ei toimi. Tean tippjuhte, kes on nõus 25 000 krooniga ükskõik millise juhi koha vastu võtma, sest nad on aasta otsa tööd otsinud ja pole seda leidnud,” tõi ta välja võimalikke valupunkte töötaja jaoks.
Palka mõjutab eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekord. Inflatsioon ja majanduskasv mõjutab palka pigem kaudselt, kui rääkida just tavalisest ärist, leidis ettevõtja. "Suurim mõju palkadele on olnud viimastel aastatel see, et meil pole tööjõudu. Järgmisel aastal jõuame tagasi olukorrani, kus saame otsida häid töötajaid. Kui inimesi meil endiselt pole, siis on selge surve palgakasvuks," nentis Võrk.
Võrk tõi välja tegureid, mis võivad tuua uut tööjõudu turule ja vähendada survet palkadele.
„Vene transiidi vähenemine tähendab, et turule tuleb inimesi juurde. Sissetulev turism väheneb, mistõttu võib jällegi vabaneda uut tööjõudu. Ehitusmahtude vähenemine on kõige järsem muutus tööturul: tohutult palju ehitajaid jääb üle. Need inimesed peavad tegema midagi, et teenida raha. Ja nad on suhteliselt ärahellitatud ning peavad leppima uute tingimustega,” rääkis Võrk.
Ettevõtja tõi välja ka kinnisvarasektori, kus jääb üle maaklereid ja muid töötajaid, kes seal tegutsevad. Võrgu sõnul on välisraha huvi Eesti vastu jahe, investorid ootavad. See tähendab, et uusi töökohti ei looda juurde. Tooraine puudus ja kallinemine on valusalt löönud Eesti ettevõtteid, lisas ta. Väga paljudes sektorites on tõsised probleemid, mis on seotud väliste mõjuritega. „Kõik see viib selleni, et surve olukorrale, kus üldse kedagi võtta pole, väheneb,” nentis Võrk.
Mis võiks palgakasvu tõsta? Võrk tõi välja euroraha ja Schengeni alaga liitumise. „Lõpuks jõuab turule uus hulk „euroraha”. Sealt võib tulla palju tööd ja raha juurde, mille eest inimestele palka maksta. Näiteks võib see juhtuda teedeehituses. Schengeniga liitumine avab piirid paremini, mingi mõju sellel on,” pakkus ta välja variante.
Võrgu sõnul teravneb järgmisel aastal konkurents ettevõtjate vahel. „Paljud ettevõtted satuvad olukorda, kus nad ei suuda kasumit teenida. Paljud nõrgemad firmad satuvad raskustesse. Kes on tugev ja ajab asju õigesti, neil muresid ei teki. Tõusnud palgad ei luba enam kasumit teenida. Raskustesse sattunud firmad ilmselt proovivad vabaneda tööjõust. Kui nendega midagi hirmsat ei juhtu, siis palgad ikkagi eriti ei tõuse. Lihtsalt pole võimalik tõsta palka,” selgitas ta oma mõttekäiku.
Kes elavad hästi? „Jätkuvalt on vaja teenindajaid, aga häid teenindajaid. Sellise teenindustasemega me enam elada ei saa, eriti meie kui kliendid. Usun, et teenindajate palk kasvab. Jätkuvalt on vaja insenere. Tehniline proff elab kindlasti hästi ja pikka aega. Ka avalik sektor jätkab oma hüvede kasvatamist,” ütles Võrk.
Võrgu sõnul tõenäoliselt keskmine statistiline palk kasvab, kuigi erasektoris võivad asjad olla teisiti.
„Kui oleme väga head, siis pole hirmu, et meie palk ei kasva. Samas inimesed, kes peavad end heaks, võivad avastada, et nende juhid ei pea neid nii väärtuslikuks. Aga tugevate tippjuhtide, väga heade keskastme juhtide ja spetsialistide palk jätkab tõusu,” ütles ettevõtja.
Võrk märkis, et sellised muutused tööturul on positiivsed, sest kasv ja buum pikaajaliselt ei ole hea. „Ettevõtted hakkavad jälle end arendama. Paremad jäävad ja halvemad kaovad. Teeninduse kvaliteet paraneb. Turule tekib jälle tööjõudu, mis on ettevõtjatele hea. Palgad palju ei tõuse, nii et tuleb väga huvitav aasta,” prognoosis ta.
Seotud lood
Konsultatsioonifirma PW Partners ja
projektijuhtimisfirma InterAct Projektid Koolitus kolisid ühe katuse
alla Marienthali ärihoone kuuendale korrusele, teatasid ettevõtted.
Elioni personalidirektori Irene Metsise
sõnul on toimiva palgasüsteemi loomine keeruline ja ka Elion on teinud palju
vigu oma palgapoliitikas.
Eesti palgatöötaja keskmine brutotulu oli
statistikaameti andmetel mullu 9111 krooni kuus, samas teenib vaeseima valla,
Piirissaare elanik kolm ja vaeseima linna, Narva elanik 2,5 korda viimsilasest
vähem.
A-Selver ASi juhataja Ain Taube ei julge
prognoosida kardinaalseid muutusi järgmisel aastal tööturul.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.