• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,54
  • DOW 300,59%43 988,99
  • Nasdaq 0,09%19 286,78
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%104,63
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,54
  • DOW 300,59%43 988,99
  • Nasdaq 0,09%19 286,78
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%104,63
  • 06.12.07, 11:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuus olulisimat teadusprojekti: Katse tumeainega

Viimase kolmveerand sajandi jooksul on teadlased asjatult üritanud leida osakesi, millest koosneb tume aine ehk tumeaine. Enamiku teadlaste arvates moodustab tume aine suurema osa universumi massist ning aitab ühtseks kehaks liita näiteks galaktikaid, mis ilma selleta laiali hajuksid.
Järgmisel aastal Itaalias läbiviidavas katses võib tumeaine lõpuks ometi lõksu jääda ning teadlastele oma olemasolu paljastada, kirjutas DiscoverMagazine. Projekti nimi on XENON100 ning selle taga seisab rahvusvaheline meeskond. Teadlaste eesmärgiks on registreerida tumeaine osakese kokkupõrge vedela ksenooni aatomiga. Tumeaine eeldatavat koostisosa nimetatakse nõrga vastastikmõjuga massiivne osake (weakly interacting massive particle – WIMP). „Meil on reaalne šanss seda osakest näha,” arvas projekti juhtiv Columbia ülikooli füüsik Elena Aprile Discovermagazine’ile.
Teadlased arvavad, et tumeainet on universumis kuus korda rohkem kui tavalist ainet. Vaatamata sellele, et loendamatu hulk tumeaine osakesi kihutab iga sekund läbi Maa, on neid tabada väga raske. Neil pole elektrilaengut ning nende vastastikmõjud tavalise aine aatomitega on nii harvad, et nende leidmiseks tuleb üles seada tõeliselt kaval lõks.
XENONi eksperiment viiakse läbi sügaval Maa sisemuses, et varjestada katse ebasoovitava taustkiirguse eest. Itaalia Gran Sasso laboratoorium on selleks ideaalne koht, see paikneb 1400 meetri sügavusel mäe sees maanteetunneli lähedases koopas.
Tumeaine osakeste tabamiseks kasutatakse vedelat ksenooni, sest ksenooni aatomi tabamisel peaks tulemuseks olema valgussähvatus, mida mõõteaparatuur võimaldab näha. Detektor paikneb roostevabast terasest silindris, mida ümbritseb kahest plii ja ühest polüetüleenkihist varjestus. Silindri sees on ligi 150 kilo vedelat ksenooni, mis on jahutatud –95 °C kraadini, sest normaaltingimustel on tegemist gaasiga.
Silindri põhjas olevad sensorid salvestavad valgussähvatuse, silindri laes olevad sensorid detekteerivad aga kokkupõrke käigus eraldunud elektrone. Sensorite andmete põhjal on võimalik arvutada, millises silindri osas kokkupõrge toimus.
Tumeaine ei pea tingimata koosnema WIMP-osakestest – välja on pakutud ka teisi variante, kuid WIMP on seni siiski peamine kahtlusalune. Kui XENONil õnnestub tumeaine kinni püüda, oleks see Yale’i ülikooli füüsiku Daniel McKinsey sõnul võrreldav Koperniku avastusega, et me ei asu Universumi keskpunktis. „Kui leiame tumeaine, siis selgub, et aine, millest koosneme, ei moodustagi suuremat osa Universumist,” ütles ta.

Seotud lood

Uudised
  • 05.12.07, 11:25
Kuus olulisimat teadusprojekti: Malaisia metsaistutus
Malaisia Sarawaki osariigi valitsus eraldas katse jaoks Kalimantani saarel umbes 4900 ruutkilomeetrise ala (pisut enam kui kümnendik Eestist), millele istutatakse kiiresti kasvavat ja paberitööstuses kasutatavat akaatsiat.
Uudised
  • 11.12.07, 11:10
Kuus olulisimat teadusprojekti: Tehiselu
Craig Venter sai maailmakuulsaks, kui juhtis töörühma, millel õnnestus üles kirjeldada kogu inimese genoom. Venter pole aga loorberitele puhkama jäänud, vaid on võtnud käsile veelgi suuremat väljakutset esitava projekti – ehitada ise elementaarosakestest üles terviklik genoom ning luua esimesed tehisorganismid.
Uudised
  • 03.12.07, 15:39
Kuus olulisimat teadusprojekti: Tehisaju projekt
DiscoverMagazine valis välja kuus käimasolevat teadusprojekti, mis õnnestumise korral maailmale väga suurt mõju omavad. Esimesena vaatluse alla tulevas katses üritab Šveitsi teadlane Henry Markram luua inimaju mudelit.
Uudised
  • 09.12.07, 20:10
Nädala tipp-10
Nädala kümme loetumat lugu Novaatoris:
  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 17:51
Raamatupidamisfirma omanik: maksupidu käib edasi ja tuure tõmmatakse pealegi
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele