Kes ookeanides elavad? Sellele petlikult
lihtsale küsimusele vastuse leidmiseks alustati 2000. aastal 650 miljoni
dollarilise eelarvega projekti.
Ülesandeks on kirjeldada kogu mereelustik: taimed, loomad, bakterid ja seened. „Meil polnud varem korralikku ülevaadet ookeanide bioloogilise mitmekesisuse ulatusest,” ütles projekti üks juht, Rutgersi ülikooli bioloog Fred Grassle. Projekti tulemusena peaks selguma, millised liigid ja ökosüsteemid on kõige suuremas ohus. Avastatud uutest liikidest loodab kasu lõigata ka ravimitööstus, mis otsib pidevalt haruldasi kemikaale tootvaid uusi organisme.
Kogu maailma ookeanide läbiuurimine on aeganõudev töö, selleks on kavandatud kümme aastat. Tegevus on jaotatud 17 töörühma vahel, projektiga on liitunud 80 riigi teadlased. Iga rühm tegeleb kindla elupaigaga, näiteks korallrahude, ookeani keskahelike või mandrilavadega. Merebioloogid üle maailma koguvad planktonit; märgistavad suuremaid kiskjaid nende liikumise jälgimiseks ning traalivad merepõhja mutta peitunud olendite leidmiseks.
Nime Census of Marine Life kandev projekt on kõige mastaapsem bioloogiline uuring, mis kunagi ette on võetud, kuid Grassle kinnitab, et nad on täiesti graafikus ning et töö edeneb hästi. Juba on avastatud umbes 5300 uut liiki. Iga liigi kohtamisel tehakse sissekanne vabalt kättesaadavale leheküljele
www.iobis.org, kus on juba teateid 80 000 erineva liigi vaatlemisest 13 miljonil erineval korral. Mereelukate hämmastav mitmekesisus üllatab erinevates elupaikades, alates sügaval merepõhjas elavatest vähkidest ja ussidest ja lõpetades Antarktika ookeanis elavate lihatoiduliste käsnadega.
Newfoundlandi Memorial University mereökoloog Paul Snelgrove’i sõnul on kaugemaks eesmärgiks kõigi avastatud organismide ökoloogilise tähtsuse väljaselgitamine. „Esimesel kümnel aastal oleme keskendunud avastustele,” ütles ta. „Järgmiseks sammuks on küsida, mida need liigid teevad ning kui olulised on nad kogu maailma toimimise jaoks.”
Seotud lood
Malaisia Sarawaki osariigi valitsus eraldas
katse jaoks Kalimantani saarel umbes 4900 ruutkilomeetrise ala (pisut enam kui
kümnendik Eestist), millele istutatakse kiiresti kasvavat ja paberitööstuses
kasutatavat akaatsiat.
Craig Venter sai maailmakuulsaks, kui
juhtis töörühma, millel õnnestus üles kirjeldada kogu inimese genoom. Venter
pole aga loorberitele puhkama jäänud, vaid on võtnud käsile veelgi suuremat
väljakutset esitava projekti – ehitada ise elementaarosakestest üles terviklik
genoom ning luua esimesed tehisorganismid.
DiscoverMagazine valis välja kuus
käimasolevat teadusprojekti, mis õnnestumise korral maailmale väga suurt mõju
omavad. Esimesena vaatluse alla tulevas katses üritab Šveitsi teadlane Henry
Markram luua inimaju mudelit.
Viimase kolmveerand sajandi jooksul on
teadlased asjatult üritanud leida osakesi, millest koosneb tume aine ehk
tumeaine. Enamiku teadlaste arvates moodustab tume aine suurema osa universumi
massist ning aitab ühtseks kehaks liita näiteks galaktikaid, mis ilma selleta
laiali hajuksid.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.