OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,38%5 995,54
DOW 300,59%43 988,99
Nasdaq 0,09%19 286,78
FTSE 100−0,84%8 072,39
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,61

OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,38%5 995,54
DOW 300,59%43 988,99
Nasdaq 0,09%19 286,78
FTSE 100−0,84%8 072,39
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,61

11.12.07, 11:10

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuus olulisimat teadusprojekti: Tehiselu

Craig Venter sai maailmakuulsaks, kui juhtis töörühma, millel õnnestus üles kirjeldada kogu inimese genoom. Venter pole aga loorberitele puhkama jäänud, vaid on võtnud käsile veelgi suuremat väljakutset esitava projekti – ehitada ise elementaarosakestest üles terviklik genoom ning luua esimesed tehisorganismid.

Tema projekti edenemisest on Novaator lähemalt kirjutanud artiklis Tehiselu saab teoks. Siiani on Venteril õnnestunud luua tehislik kromosoom, mille siirdamisel bakterirakku peaks see organismi juhtimise üle võtma. Edaspidi toodetaks kõike raku toimimiseks vajalikku uue genoomi pealt, nii olekski tegemist esimese tehisliku eluvormiga.

Üheks raskemaks sammuks sellise organismi loomisel on terve genoomi ülesehitamine DNA elementaarosakestest ehk monomeeridest. Veel väga hiljuti suutsid teadlased sünteesida vaid väga lühikesi DNA-juppe. Kui õnnestuski sünteesida mõni pikem jupp, polnud teadlased üldse kindlad, et välja tuli just see järjestus, mida nad sünteesida tahtsid – sisse lipsas palju vigu. Venteri töörühm on aga üks neist, kes üritavad välja töötada täpsemat meetodit pikkade DNA-ahelate sünteesimiseks.

Venter loodab esimese sünteetilise organismi valmis saada lähikuudel. Tegemist ei oleks mingisuguse Frankensteiniga, vaid silmale nähtamatu bakterilaadse olendiga, kelle elu kestab ehk vaid hetke kuskil laboratooriumikolvis.

Venteri jaoks tähistaks see aga geenitehnoloogia uue ajastu koidikut. Praegu muudavad teadlased mikroobe, lisades neile paar geeni, mille tulemusena hakkavad näiteks bakterid tootma ravimit või muud vajalikku ainet. Venter aga usub, et minimaalse genoomiga tehislik organism on kui raamistik, millele saab edaspidi geene lisada ja panna see tootma ükskõik millist vajalikku ainet või läbi viima vajalikke protsesse, näiteks saasteainete lagundamist.

Venteri projekt on maailmas ainulaadne – mitte keegi teine pole ette võtnud nii pikaajalist, kallist ning keerulist projekti. Ilmselt on Venter sellise projekti läbiviimiseks teistest teadlastest paremas seisus, sest juhib ise oma biotehnoloogiafirmat ega pea muretsema sponsorite ja ülemuste pärast, kes kannatamatult projekti tulemusi ja rahalist kasu ootavad. Venter on iseenda peremees ning lisaks töötavad tema heaks sajad teadlased. Seega võime ilmselt peagi lugeda uudist esimese tehisliku eluvormi valmimisest just Venteri töörühmas.

Seotud lood

Uudised

05.12.07, 11:25

Kuus olulisimat teadusprojekti: Malaisia metsaistutus

Malaisia Sarawaki osariigi valitsus eraldas katse jaoks Kalimantani saarel umbes 4900 ruutkilomeetrise ala (pisut enam kui kümnendik Eestist), millele istutatakse kiiresti kasvavat ja paberitööstuses kasutatavat akaatsiat.

Uudised

25.01.08, 10:15

Suur edasiminek sünteetilise elu loomisel

Craig J Venteri instituut teatas esimese sünteetilise genoomi loomisest. Loodud DNA tehismolekul on Venteri sõnul suurim defineeritud struktuuriga inimese poolt loodud molekul.

Uudised

07.12.07, 18:38

Kuus olulisimat teadusprojekti: kes elab meres?

Kes ookeanides elavad? Sellele petlikult lihtsale küsimusele vastuse leidmiseks alustati 2000. aastal 650 miljoni dollarilise eelarvega projekti.

Uudised

24.10.07, 12:21

Sünteetiline bioloogia: miljardiäri kohutavate ohtude kiuste

Teadlased suudavad küll loodust enda tahte järgi kujundada, kuid keegi ei oska öelda, millised võivad olla tagajärjed.

Sisuturundus

07.11.24, 17:51

Raamatupidamisfirma omanik: maksupidu käib edasi ja tuure tõmmatakse pealegi

Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.