Keskpangad soovivad kriisi ületada

Eelmisel nädalal teatas USA Föderaalreserv, et suunab Euroopa ja Šveitsi keskpankadesse dollarivarude suurendamiseks 24 miljardit dollarit ehk 254 miljardit Eesti krooni. Samuti teatas USA keskpank nelja rahaoksjoni korraldamisest.

Keskpankurid asusid ühiselt tegutsema pärast seda, kui ilmnes, et USA, Ühendkuningriigi ja Kanada intressimäärade langetamised ei hoogustanud laenamist ja seadsid küsimärgi alla USA majanduskasvu jätkusuutlikkuse.

Eelmisel nädalal avaldas Fedi endine juht Alan Greenspan viimasele USA tarbimisinfole toetudes arvamust, et riiki tabav stagflatsioon ehk inflatsioon majanduse kasvutempo aeglustumise tingimustes on üha tõenäolisem.

Maailma suurimate pankade jaoks on likviidsuse taastamine suur väljakutse. Rahaturgudelt likviidsuse ära imenud USA rämpslaenud sundisid Fedi teatavasti juba augustis diskontomäära alandama ning Euroopa ja Jaapani keskpankade eeskujul pangandussüsteemi miljardeid dollareid pumpama. Nüüd aga astuti järgmine samm.

"Fakt, et keskpangad on oma tegevuse kooskõlastanud, tähendab, et nad ründavad probleemi ühiselt. Probleem on, et pangad ei usalda üksteist," viitas Lehman Brothersi strateeg Fred Goodwin rahaturu vaikelule.

USA, Euroopa ja teiste keskpankade kooskõlastatud rahaturu päästeaktsiooni edukuse parima mõõdupuu leiab intressimäära tuletisturult. Kitsenev erinevus Londoni pankadevahelise dollarilaenu intressi (Libor) ja üleöö-intressi-swap'i intressi (OIS - overnight index swap rate) vahel annab signaali pankade laenuandmise valmidusest, kirjutas Bloomberg.

Fed kasutas eile pankadele suunatud rahapakkumise esimesel oksjonil minimaalse intressina ühe kuu OISi määra - mõõdikut, mis näitab kauplejate ootusi keskmiste riigilaenude intressi osas antud perioodi jooksul.