Mõõdetud sammul stabiilse majanduse poole

Eesti vanasõna ütleb - tark elab aruga, rumal õnnega. Eesti riigi rahanduse ja majanduse suunamisel on panus pandud arule, kuigi viimaseil aastail on ka pöörast õnne majandusest läbi tuisanud. Uue aasta alguses Eesti käekäiku ja majanduse olukorda analüüsides on arukas ka tehtut hinnata ja vajadusel oma tegevusi ümber planeerida. Sama põhimõte peaks kehtima nii riigi toimimise, ettevõtte juhtimise kui iga inimese elukorralduse kohta.

Millised sihid on rahandusministeerium seadnud 2008. aastaks ning kuidas saab riik kaasa aidata meie heaolule? Teisalt on kõigil mõistlik mõelda, mida saab igaüks meist oma käekäigu parandamiseks ise ära teha.

Mõned poliitikud on püüdnud tulevikku mustaks värvida. Valitsuse ega rahandusministri roll ei ole viimsepäevakuulutajatega ühineda, Eesti arengu ja majanduse üle lõputult haliseda. Peame suutma säilitada asjaliku ja ettevaatava hoiaku, analüüsima Eesti tulevikku numbritele ja faktidele otsa vaadates.

Ma ei tee saladust, et aasta tuleb inflatsiooni suurenemise ja majanduskasvu pidurdumise tõttu senisest raskem. See on loomulik ja kõigile teada, et majanduses on oma liikumised ja senine ülikiire majanduskasv ei saa jätkuda aastakümneid. Kindel on aga see, et sel aastal toimub majanduse kohandumine ja rahunemine. Ministeerium ootab majanduse reaalkasvu alanemist 5,2 protsendini. Ärgem unustagem, et kogu Euroopas mõistetakse sellise numbri all kiiresti kasvavat majandust.

Senisest tagasihoidlikum majanduskasv ei tähenda arengu peatumist. Taandumas on lihtsalt viimase paari aasta ülemäära kiiret majanduskasvu põhjustanud tegurid - laenukasv ning kinnisvarasektori areng. Rahunemise tulemusel jõuab majandus tagasi positiivselt mõõdukale kasvutasemele.

Tänavu pole oodata tööpuuduse kasvu ega ka reaalpalga langust. Lisaks on riik mõelnud abivajajaile - pensionid kasvavad rohkem kui eales varem, peretoetused suurenevad, vanemahüvitise maksmise aeg pikeneb. Seega saab elanike toimetulek riigis tervikuna vaid paraneda.

Paljukirutud palgatõusud aitavad 2008. aastal õpetajatel, politseinikel, päästetöötajatel jt ametite esindajatel väärikamalt elada ning ei tohi unustada, et sellega suureneb meie kõigi turvalisus, haritus ja heaolu.

On oodata ka lisasissetulekut tulumaksu arvel. Alaneb tulumaks, tõuseb maksuvabamiinimum, täiendav maksuvabastus hakkab kehtima alates pere esimesest lapsest. Seda polegi nii vähe. Tulumaks puudutab ka Eesti senise kiire arengu üht võtit - soodsat ettevõtluskliimat. Valitsus otsustas rahandusministeeriumi ettepanekul jätkata seni Eestile edu toonud ettevõtete tulumaksusüsteemiga, kuid muutes seda nii, et see oleks kooskõlas ka Euroopa Liidu direktiiviga. See peaks andma kindlust nii senistele kui uutele investoritele.

Pole aga head ilma halvata. On tõsi, et peame sel aastal arvestama ka veidi ebameeldivamate arengutega, nagu näiteks senisest suurem hinnatõus. Võib arvata, et inflatsioon liigub aasta algul veel ülespoole ning meie prognoosi kohaselt aasta teises pooles taas allapoole. Ministeeriumi hinnangul kujuneb aasta keskmiseks tarbijahinnaindeksi tõusuks ligikaudu 8,5 protsenti.

Inflatsiooni kiirenemine tuleneb peamiselt toiduainete ja kütuste maailmaturuhindade tõusust, mis kujunevad meie otsustest sõltumatult. Mõningane mõju on ka aktsiisimäärade tõstmisel, kuid peab möönma, et selle mõju inflatsioonile on vaid 1,5-2 protsenti.

Lähiaastail pole suuremaid aktsiisitõuse rohkem ette näha, sest täidame tänavu ELiga ühinedes võetud kohustuse viia siinsed aktsiisimäärad vähemalt ELi miinimumtasemele. Nende otsuste aasta võrra edasi lükkamine ei oleks arukas, kuna meie siht on võimalikult kiiresti eurole üle minna.

Eelkõige annab aktsiiside tõstmine märkimisväärse panuse alkoholi- ja tubakahindade tõusu, kerkib ka kütuse aktsiisimäär. Olen aga seda meelt, et kes jaksab juua ja suitsu tõmmata, seda ei tohiks jalust maha lüüa ka eesootav hinnatõus. Meie eesmärk on inimeste tarbimisharjumuste suunamine tervislikuma ja keskkonda vähem kahjustava eluviisi poole. Tarbimise maksustamine on selleks üks vahend.

Viimaste aastatega võrreldes kiirem inflatsioonitempo ei tähenda aga, et säästmine oleks mõttetu. Vastupidi. Majanduskasvu pidurdumine võib tähendada, et palgakasv ei pruugi olla enam nii kiire kui seni. Seega lisaks riigile peaksid ka inimesed püksirihma pingutama ning tarbimishullusest välja tulema.

Kiiremini kasvavad eelkõige teenuste, toidukaupade ja energiatoodete hinnad, mida teatavasti pole võimalik ette tarbida. Samas on püsikaubad hoopis odavnenud ning see trend jätkub ka edaspidi.

Meie prognoos küll ei näe ette tööpuuduse suurenemist, kuid arvestada tuleb riskiga, et tulevikus ei pruugi kõigile jätkuda hästimakstud ja huvitavaid töökohti. Seepärast tuleks halbade aegade üleelamiseks varusid koguda. Motivatsiooni säästmiseks peaks olema eriti neil, kel on suured igakuised kohustused (nt eluasemelaen), millega sissetulekute vähenemisel võib raskustesse sattuda.

Eelarve on koostatud varuga. Loomulikult ei taga paremat toimetulekut pelgalt iga inimese isiklik säästuprogramm. Ka riik peab säästma ja arukalt planeerima. Hinnatõusust ja majanduskasvu pidurdumisest tulenevate riskide maandamiseks on 2008. aasta eelarve planeeritud senisest suurima ülejäägiga - 2,7 miljardit. See ei ole väike raha. 96,3miljardilise eelarve juures peaks see andma piisava puhvri ka raskemate aegade üleelamiseks. Vaatamata aeglustuvale majanduskasvule ei saa eelarvet pidada põhjendamatult optimistlikuks.

Odava tööjõuga Eesti hakkab ühele poole saama. See on suur väljakutse. Riigieelarve seisukohalt tähendab see haridusse, infrastruktuuri ja sisejulgeolekusse suunatavate vahendite kasvu.

Eesti majanduse tervis on hetkel hea. Põhjust suureks mureks pole, küll aga säästa ja selgemalt tulevikusihte seada - et ei peaks alanud aastal lootma vaid õnnele.