Täiesti tavaline eestlane võiks oma heaolu
säilitades ja peaaegu samal tasemel edasi elades hoida aastas kokku kuni
mitukümmend tuhat krooni, kirjutas Postimees.
Eesti Panga nõunik Andres Saarniit tunnistas, et üldiste andmete järgi saavutab kõige tõhusama kokkuhoiu toidukraami pealt. Seda kinnitavad ka Rootsi analüütikud, kelle sõnul võiks üks Rootsi pere suuta ainuüksi toidukulude vähendamisel säästa 2008. aastal 27 000 Rootsi krooni ehk ligi 45 000 Eesti krooni.
Saarniidu sõnul oleks tõhus ka eluasemekulude kokkuhoid, aga see nõuab kõigepealt suuri investeeringuid.
Kuigi rahvatarkus ütleb, et rikas pole see, kes palju teenib, vaid vähe kulutab, ei kipu eestlane nii meelsasti raha kokku hoidma kui teised eurooplased.
Hansapanga vanemanalüütiku Maris Lauri sõnul on päris palju asju, mis ei ole hädavajalikud ning mille tarbimist saaks edukalt piirata või neist üldse loobuda, samuti saab hästi kokku hoida odavamat kaupa või teenust ostes.
Üks põhjus, miks eestlane pigem laristama kukub, on konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul see, et seni pole säästmise teema Eesti jaoks lihtsalt aktuaalne olnud.
Seotud lood
Läti üks suurimaid jaemüüjaid Maxima
Latvija veeretab toidukaupade järsu hinnatõusu tööstuse kaela, kirjutab
majandusleht Biznes Baltija.
Praeguseks peaks suurem hinnatõususurve
toidukaupade osas läbi olema, prognoosib rahandusministeerium.
Tänavu ei leidu naljalt kaupa või teenust,
mis kallimaks ei lähe. Tavaline neljaliikmeline pere peab seetõttu arvestama
vähemalt 1000kroonise lisakuluga iga kuu. Ka juhul, kui ei elata sugugi ülemäära
priiskavalt.
Valitsus ei toetanud täna tulumaksumäära
külmutamise ettepanekut, mille tagajärjel peab riik kokku hoidma nii õpetajate,
päästetöötajate kui ka politseinike palkade arvelt.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.