Londonis töötava rahvusvahelise litsentsiga
kinnisvaraspetsialisti Roman Grigorjevi sõnul ei saa Eesti kinnisvaraturul
toimuvat kuidagi kriisiks nimetada, keegi ei teagi, millal see tuleb ja kuidas
välja näeb, ütles ta dv.ee-le.
Usutakse, et kinnisvarakriis algab hindade langemisest 25% võrra. „Kui kinnisvaraarendajad Eestis langetavad hindu 25% võrra, kuid enne seda ruutmeetri hinnale oli pandud 35% juurde, siis seda ei saa nimetada kriisiks,“ seletab Grigorjev ning lisab, et hindajad võivad kindluse mõttes ka öelda väiksemaid summasid.
Selleks et määrata, kui palju hinnad ikkagi langesid, tuleb vaadata elamispinna järelturgu, mille hinnad moodustusid nõudluse ja pakkumise põhimõttel.
Eestis võib korterite maksumust mõjutada terve hulk faktoreid: muudatused Venemaa poliitilises süsteemis või Eesti seadustes, isegi veeuputus. „Seega ei saa ennustada, millal turg hakkab kokku kukkuma. Võib-olla avatakse piirid tööjõule Ukrainast ning siis hinnad hüppavad järsult üles,“ toob Grigorjev näite.
Kuna kinnisvaraturu krahhi Eestis ei ole veel kunagi olnud, siis ei saa selle saabumist kuidagi ette aimata. „2006. aastal olid kinnisvarahinnad Londonis uskumatult kõrged ja kasvasid 5% kuus. Isegi targimad majandusmehed, kes elasid läbi 3-4 krahhi, ennustasid, et turg on kohe-kohe kokku varisemas. Kuid 2006. aasta on läbi ning mingeid suuri kõikumisi turul ei toimunud,“ rääkis Grigorjev. „Eesti kinnisvarakriisi ette ennustada on lihtsalt võimatu, kuna Eestis ei ole varem kunagi kriisi olnud. Seega keegi ei tea, mis see on ja kuidas hakkab välja nägema,“ ütles Grigorjev. Tema sõnul langevad kinnisvarahinnad ka teistes Euroopa riikides: Hispaanias, Iirimaal jne.
Roman Grigorjev on kinnisvaraspetsialistide liidu Royal Institution of Chartered Surveyors (RICS) väljastatud kvalifikatsiooni Chartered Surveyor (CS) omanik, töötab praegu Londonis.
Seotud lood
1Partner Kinnisvara kesklinna korterite
grupijuht Maria Kopso sõnul rikuvad Tallinna kesklinna korterit otsiva nõudliku
kliendi tuju kõige enam asjatundmatud maaklerid ja kvaliteetselt renoveeritud
korterite nappus.
Kinnisvarakrahhi Visuaal teatas eile: „Nüüd
on kinnisvarakrahh ametlikult alanud.“ Oma väites tuginesid KVKV tegijad Arco
Vara endise juhatuse esimehe Viljar Araka sõnadele, et kinnisvarakrahh tähendab
vähemalt 25% hinnalangust aastas.
Eelmise aasta neljandas kvartalis sooritati
Eestis Maa-ameti andmetel 13,978 miljardi krooni väärtuses kinnisvaratehinguid;
omanikku vahetas kolme kuu jooksul 16 510 tehingus ligi 35 496 hektarit maad.
Kinnisvarakrahhi Visuaali (KVKV) andmetel
on kinnisvaraturg eituse faasis, toimunud pole isegi mitte väikest tõusu
ning hinnalangus läheb pikal sammul aina edasi.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele